Kust tulevad tited? - Where do babies come from?

Sel aastal tulevad taimetited sauna eesruumist. Ei, tegelikult ma nii julm ka pole, et oleksin oma hobi nimel ülejäänud pere saunamõnudele kriipsu peale tõmmanud - paar tegemata ehitustööd leiliruumis ei luba sauna niikuinii veel eesmärgipäraselt kasutada. Kuigi, mine tea, ehk mahutan oma külvitopsid siia ka järgmiste aastate kevadkuudel, sest 4m2 suur aken annab palju valgust ja plaaditud põrandat on mullamängude järel kerge puhastada.

This year the plant babies come from sauna, from sauna's sitting room more exactly. Ok, actually I didn't sacrified my family's sauna pleasures, as sauna's construction works aren't complete yet and the room stayed unused anyway. There is some positive features in this room - the floor covered with ceramic tiles is easy to clean after playing with dirt and the 4m2 window provides pretty good amount of light. Still, some extra light seems to be beneficial from January to March.

Enamik taimebeebidest sünnib väikestes toiduainekile või plastkaanega kaetud plastkarpides. Näe, hetkel nügivad oma päid mullast välja Kanada juudapuud Cercis canadensis! Enne lõplikku külvi karpi, sai juudapuu seemneid kratsitud ja kuu aega külmikus väikeses minigrip kotikeses supilusikatäie mulla sees hoitud.

Most plant babies are born in different size of boxes covered with plastic lid or food wrapping plastic. There are Eastern Redbud Cercis canadensis babies right now pushing out their heads through soil, as you see. Before sowing into box, they have been scarified and stratified in the small minigrip-bags in fridge for a month.

Varsti peale idanemist istutan taimetitad kassettidesse. Teen seda varem, kui üldiselt kombeks, sest mulle tundub, et idulehis umbes 1cm pikkuse juurega taimehakatist on tunduvalt kergem ringi istutada (nt. hambatiku abil), kui juba harunema hakanud juurestikuga suuremat isendit.

Kassette on müügil erinevaid - kõige õhemast plastikust kipuvad juba esimesel hooajal lagunema, aga pisut tugevamad kestavad mitu aastat kenasti. Päris tugevast paindumatust plastikust või penoplastist ei meeldi mulle seetõttu, et neist on raskem taimi kätte saada. Teine oluline asi on kasseti aukude kuju ja sügavus - siin eelistan pigem kandiliste aukudega sügavamapoolseid kassette, mis mahutavad taimedele rohkem eluks vajalikku pinnast ja kus muld ei kuiva ka nii kiiresti läbi, kui nt. tagurpidi püramiidi kujuliste aukudega madalais kassettides. Sõltuvalt aukude suurusest, on kassette väga erineva aukude arvuga. Millist parasjagu kasutada, sõltub konkreetsest taimest - mida väiksem ja aeglasekasvulisem on taim, seda pisemate aukudega kassetti ta istutada saab - nt. helmikpöörised, astilbed jpt "aeglased" on oma elu alustanud 2cm auguläbimõõduga 102-le taimele mõeldud kassetis. Kuigi ruumi kokkuhoiu huvides, on see hea lahendus, siis algajale ei soovitaks - hiljem taimi juuri kahjustamata pisikestest aukudest välja koukida on omaette ooper, kuigi võimalik, nt. kahe noa abil.

Kust kassette osta? Parimat valikut olen näinud Rakvere Nurga aiakeskuses (sel aastal pole veel sinnakanti asja olnud), ka erinevaid plastikpotte (nt. sügavamaid, mida muidu harva müügil) on seal korralik valik. Tallinnaga võrreldes on hinnadki soodsamad.

After germination I usually plant the baby plants into grow-plugs. I use very different sizes of grow-plugs, but I prefere those with deep and square holes.

Suuremaid taimi, nagu näiteks see Ameerika sarvpuu Gymnocladus dioica, pole kassetti mõtet toppidagi - need lähevad peale tärkamist otse pottidesse. Kui enamasti ei ole taimeriigis tulevase ilmakodaniku soo määramise pärast muret vaja tunda, siis Ameerika sarvpuu võtab kukalt kratsima küll - tegu on nimelt kahekojalise taimega. Praegu aga näevad kõik 6 taimehakatist äravahetamiseni sarnased välja - mine võta siis kinni, kes poiss, kes tüdruk.

Some seedlings of bigger plants like trees, I plant directly into plastic containers - for example, this Kentucky Coffee tree Gymnocladus dioica is very fast growing one. Scarified a month ago, it already has reached 25cm tall plant for today! There is a small problem with them - as Kentucky Coffee tree is dioecious in nature, I failed to determine their sex - all 6 plants seem absolutely identical to me.

See roosa allveelaev (bataat ehk magus kartul) titetoa põrandal on üks väga produktiivne mamma siin - 10 võõrutatud titte elab juba oma elu pottides, aga tema, nagu näha, toodab aina juurde!

This pink submarine (Sweet potato) is a very productive mommy here - I have weaned off 10 babies already and as you see, she is producing constantly more and more.

Lõpetuseks veel üks roheline kast - need väikesed kibepiprataimed ja kurgid bataatide ees on peagi titetoast lahkumas - plaanis nad istutada koos mõnede maitsetaimedega suurtesse pottidesse verandal. Sealt peaks siis saama esimese varase saagi enne õuehooaja algust.

One more greeny pic - these small hot pepper and cucumber plants in front of sweet potatoes will leave from babies's room very soon. Will plant them into big containers at the veranda in order to provide us the most early crop.

Tähistame! - Let's celebrate!

Sel nädalal on rohkem kui üks põhjus, mida tähistada, teeme siis tähestiku järjekorras -

There is more than one reason to celebrate this week. So lets put it in alphabetical order -

A nagu aastapäev - 24. veebruar on iseseisvuspäev ehk Eesti Vabariigi 90. aastapäev ja 1. aastapäev meie uues kodus! Veebruaris 2007 kolisime sisse - kuigi maja polnud täiesti valmis, pole siiani ega saagi kunagi olema, olime tolleks päevaks siiski lõpetanud kõik PLP (pahtel-liivapaber-pintsel) tööd. Ehitusest oli nii kõrini juba, et sai lubatud - ei ühtki maja eales enam! Aga... never say never... sest pean nüüd tunnistama, et esimest aastapäeva oma majas tähistame me juba järgmist maja ehitades! :D Ok, seekord on see väike ja kerge puumaja lastele. Nad on selle ausalt välja teeninud kõigi nende 100+ õhtute ja ööde näol, mil me oma maja ehitusel tegutsesime ja lapsed pidid omavahel hakkama saama ning ilma headöödmusita ise magama jääma. Nüüd üsna varsti saavad nad oma mängumaja, soojustatud ja elektriga - päris päris maja moodi. Aga majast lähemalt mõnes järgmises postis.

A as anniversary - February 24th is the 90th anniversary of Estonian Independence and first year anniversary in our new home! In February 2007 we moved in - the house was not totally complete and it isn't still and it never will, but to that date we were finished all PSP (plastering-sanding-painting) works and the other parts of house were also functioning well enough to serve our daily life here. To that date we were really sick of this construction process and especially PSP works (we did it mostly by ourselves at nights) and promised not to build another house ever. But... never say never! I have to admit, we celibrate our first year anniversary by building ANOTHER HOUSE! :D Ok, the new one is for children - small and light wooden house. They really deserve that, because of all these 100+ nights when me and my husband were engaged with our main house construction works, the children had to take care themselves and go to sleep without parents kisses. So, soon they get their own playhouse - almost real house with insulated walls and power in. I will post about this new garden feature later, as soon as wether allows me to finish painting works and Ants, the builder, puts the final touches to the house.

E nagu eeskujulik - möödunud nädala alul sai kadaka aiapäevik sammakolt tunnustuse "E for Excellent".

E as Excellent - at the beginning of this week, sammako from kasvimaalla has passed the "E for Excellent" award to my blog. Thanks to sammako!

Ma arvan, et see märk on kena viis avaldada sümpaatiat ja anda kaasblogejatele teada, et nende blogipostitused on olulised ja oodatud. Koos märgiga käib kaasas reegel, et tunnustatud blogipidaja peab tunnustuse edasi saatma omakorda 10-le tema jaoks tähtsale blogile - niisiis mina saadan "E for Excellence" tunnustuse ja tänusõnad järgmistele blogidele:

In my opinion this award is lovely way to show ones symphaty to fellow bloggers and let them know that their posts are appreciated and awated. There is rule goes with this award that honoured blogger has to pass it to ten most appreciated blogs, so I pass "E for Excellent" and say thank you to these blogs:

1. Aastaring lillepeenras

Isehakanud lillekasvataja on üks neist vähestest Eesti aiablogijatest, kes pole loobunud blogimisest ka pimedal ja külmal talveajal. Kui ma saaksin, annaksin lisaks veel ühe "E" lillekasvataja abikaasale, kes on kogu talve olnud ametis maja renoveerimistöödega. Mul veel väga selgelt meeles, mis tähendab uue maja ehitamine, aga totaalselt renoveerida olemasolevat hoonet on veel suurem väljakutse, ajuderagistamine, aja - ja rahakulu...

Isehakanud lillekasvataja has been one of few Estonian garden bloggers, who didn't give up regular blogging during dark and cold winter period. If I could, I would give one more "E" to her husband who has been busy with house renovation for all the winter - Oh boy, I know what means to build a new house, but to make total improvement of old - it is even more challangeing, more expensive, more mindbreaking...

2. Kasvimaalla

Sammako, asudes veelgi kaugemal põhja pool kui meie siin Eestis, on samuti bloginud läbi talve tutvustades mitmeid meile haruldasi köögivilju ja maitsetaimi. Möödunud sügise vihmastel õhtutel tugitoolis istudes nautisin ma tänu sammakole suurepäraseid fotoreise Jaapanisse.

Sammako, gardening even more north than me, has also kept up blogging through cold winter season introducing so many rare veggies and herbs! During rainy days in last autumn I enjoyed the series of wonderful photo-trips to Japan.

3. Quu's Garden
Quu aiablogis leiab nii palju kauneid fotosid ja kirjutisi - taimeportreesid, aiavaateid, huvitavaid istutusideid, et targem on seda kiiresti oma silmaga kaeda... juhul muidugi, kui sa juba ei ole selle blogi paadunud külastaja veel.

There are so much valuable information (planting combinations, color themes, garden views etc etc) including tons of lovely photos in Quu's Garden blog that you have to find it out yourself fast ... of course in case if you are not the addicted visitor of this blog yet.

4.Väike aiablogi
Tänud naanole põhjalike lilletutvustuste ja loomajuttude eest! Eelmisel aastal võttis naano oma ulualla kodutu kitse!

Thanks to naano for many plant reviews and animal stories. Last year they adopted a homeless goat!

5. Aiakirjanik
Aiakirjanik ei postita küll kuigi sagedasti, aga see-eest on ta lood alati väga huvitavad (kaunid fotod sealhulgas). Ta on seadnud vägeva eesmärgi - luua oma aias killuke troopikat.

Aiakirjanik doesn't post often, but her posts are always interesting (including photos). She has set up highly challenging target - to establish tropics in Nordic!

6. Britt-Arnhilds Blue Garden
Britt Arnhildi blogist leiab põhjamaiselt lihtsaid ja armsaid väikesi detaile, maalilisi vaateid ja sooje lugusid.

Britt Arnhild's blog is full of lovely photos about small and simple details, picturesque views and warm stories.

Ja nüüd olen omadega plindrisse sattunud - nii nii palju on veel huvitavaid aiablogisid ja veelgi enam mitteaiablogisid, et mina loobun edasi valimast... Aga teie, austatud valitud blogijad, olge kenad ja andke märk edasi kümnele blogile, kellele tahaksite omalt poolt tunnustust avaldada.

And now, I got stuck... there are still so many great gardening blogs and even unlimited amount of great non-gardening blogs, that I give up to pick next four blogs... Sry. Dear chosen bloggers, please pick up the E sign and forward it to ten blogs you find excellent.

Seemned ja võrsed - Seeds & slips

Heh, selleaastane aiahooaeg saab küll õige pikk olema, kui juba jaanuarikuust on saanud õues mütata. Istutusaukude kaevamiseks on isegi eriti soodus aeg - rohukamar on vahelduvast külmumisest ja sulamisest mõnusalt pehme ning kenasti on näha need piirkonnad aias, kuhu liigne pinnavesi võib koguneda.

So far this winter has been extraordinary warm in Estonia. The loads of snow and bitterly cold should be here by now, but instead of that - the soil is unfrozen and it has been raining almost every day. I experience this kind of winter first time in my life.

Bataadivõrsed kasvavad kiiremini kui oleksin osanud loota. Eelmisest postitusest on möödas vaid napp 10 päeva, aga pilt on juba hoopis teine. Kaks suurimat istutasin eile eraldi pottidesse.

The sweet potato slips are growing faster than I expected, so I already removed 2 of them and planted separately.

Suur hulk seemneid on sel aastal juba idanema pandud - tellisin jaanuaris sellistest kohtadest nagu Agroforestry Research Trust ja Seemnemaailm . Agroforestry Trust jäi mulle silma eelkõige seetõttu, et neil on nimekirjas päris kena valik Põhja-Ameerika puid-põõsaid, mida muude Euroopa seemnemüüjate nimekirjades nii palju silma pole hakanud. Ka on taimede külmakindlus, idandamisjuhised jmt kenasti tellimisnimekirjas märgitud. Seemnemaailmaga katsetasin esimest korda, tellimise ajal kontrollisin küll kõrvalt taimede külmakindlusi, aga idandamise unustasin - nii juhtuski, et kui siis seemneid mulda pannes asja uurima asusin, tuli välja, et mõned tellitud seemneist õige lootusetud idanejad on (või noh kuidas peaks suhtuma 1,6%-lisse idanevusse, kui pakis sadat seemetki pole?). Ok, mullas nad on ja paljudest asja saab, eks see kunagi selgub ka.

I also have sowd a lot of seeds this year, which I ordered from Agroforestry Research Trust and Seemnemaailm. The Agroforestry Trust was a good finding, as among everything else they have wide selection of trees-shrubs native to North America. Their online catalog is also easy to browse and includes all necessary data, like hardiness information and germination guidelines.

Kahe tellimuse peale tuli igatsugu põneva kujuga seemneid, mõne puhul kohe ei osanud seisukohtagi võtta, kas peaks veel püüdma neid kuidagi koorida või panema kohe koos tiivakestega mulda.

There were seeds in very different shapes, so sometimes I couldn't decide - should I peel them before planting or not.

Mõned seemned vajasid kratsimist ehk kriimustamist - suurematega oli lihtne, neid sai näpu vahel mööda liivapaberit hõõruda, aga pisematega oli tükk tegemist - kippusid nagu kirbud laua alla hüppama.

Some seeds required scarification -it was easy with bigger ones, but the smallest ones tried to escape under the table.

Lõpuks läksid enamik seemneid koos väikese koguse niiske kaktusemullaga minigrip kotikestesse ja külmetusse ehk stratifitseerimisele. Mõned nädalad hiljem, kui ühes kotikeses pisut hallitust märkasin, lasin profülaktika mõttes kõigisse kottidesse törtsu Previcuri lahust.

After that I packed seeds into minigrip plastic bags wiht small amount of moist cacti soil. As most seeds need stratification, these are now in fridge. Later I also dripped some untifungal into bags in order to avoid mold.

Tänaseks on tärganud külmaperioodi mittevajavad Gymnocladus dioica, kahjuks eestikeelset nime talle ei leidnudki - kui inglise keelest otse tõlkida, võiks teda Kentucki kohvipuuks kutsuda. Ka fuksia Fuchsia magellanica on idulehis.

No ja siis ei saanud ma eelmisel nädalal üle ega ümber Seemi seemnepoest Tallinnas Kadaka teel (parim seemnepood mu meelest, nt. püsilillede seemneid pole kusagil mujal nii laias sortimendis näinud), kus käis juba vilgas ostu-müügitegevus. Lisaks paprikatele, kurkidele ja muudele köögiviljaseemnetele, sain sealt küsimise peale osta Aamissepa herneseemet kilohinnaga, mis arvestades meie pere üha kasvavat hernenõudlust oli igati tänuväärne võimalus.

Some of the seeds (those that didn't require stratification) have germinated - Kentucky coffee tree Gymnocladus dioica and fuchsia Fuchsia magellanica were real sprinters.

Asjadeotsijate saak - Thing-Finders' findings

"Eks me näe, mis sealt tuleb," arvas Pipi. "Midagi leiab alati."...Kõik kolm asjadeotsijat asusid teele... Äkitselt laskis Pipi kuuldavale lausa röögatuse. "Ei, midagi niisugust pole ma veel näinud!" hüüdis ta ja korjas rohu seest üles vana, roostetanud plekkpurgi. "On see vast saak, on s e e vast saak! Purkidest ei saa kunagi küllalt!" - Kes ei teaks Astrid Lindgreni lasteraamatut, kust see lõik pärineb. Ka Kadaka pere pisemad tavatsevad vahel asjadeotsijaiks hakata. Tõsi küll, roostes plekkpurke pole nad veel leidnud ja tõenäoliselt ei saagi leidma, sest enne meid pole sel maatükil lihtsalt kedagi elanud. Aga sellest hoolimata võib siingi üht-teist leida.

“We shall see what we shall see.” said Pippi. “One always finds something.”…
All three Thing-Finders set out. … Suddenly Pippi gave a terrific yell. “Well, I never saw the like,” she cried, and picked up from the grass a rusty old tin can. “What a find! What a find! Cans– that’s something you can never have too many of.” - This is a part from the famous children book "Pippi Longstocking" by Astrid Lindgren. My younger children also used to be the Thing-Finders sometimes. It is unlikely to find old rusty tin cans here, as people have never lived in this piece of land before us. But even despite that this soil is hiding some treasures.

Kunagi läks me maatükilt läbi hobutee, mida tõestab eelmisel kevadel leitud hobuseraud.

The horse road passed through our land in history and this is one finding from last spring. Estonians used to believe that horseshoe brings luck. So they hung it up on the door or on the wall directly above the door. We also got a new one as a housewarming gift last year. I'm not superstitious, but I like traditions, so we will hang those horseshoes on the wall one day.

Veel kaugemas minevikus loksus me praeguse iluaia ja köögiviljamaa asemel meri, mida tõestavad laste leitud teokarbikujulised kivid.

One more fact we know from even further history is that there has been the sea instead of our ornamental and veggy garden. So children have found very interesting shell-shaped stone-pieces from soil.

Suurima merekarbikivi läbimõõt on 7cm

The diameter of biggest one is 7cm.

Muide, bataat ehk magus kartul on esimesed võrsed välja ajanud. Tundub, et talle meeldib lösutada pehmes mullas küttega põrandal.

By the way, sweet potato has sprouted, it seems to enjoy the heated floor directly under the box.