pühapäev, jaanuar 24, 2010

Värske vitamiinipomm

Et kõik algusest peale ära rääkida, peaksin alustama tollest õhtust mitu nädalat tagasi, kui täiesti mõtlematult ja tagantjärele arusaamatutel asjaoludel andsin kergekäelise lubaduse kaks kõrvitsat purkidesse marineerida, mispeale mu armas mees kooris, puhastas ja tükeldas (meie möödunudsuvise kõva koore ja viljalihaga kõrvitsasordi puhul ongi see üks ütlemata mehine töö) üüratu savikausitäie kõrvitsatükke ja lasi ise kodunt jalga...komandeeringusse. Minu laiskus muidugi ei lubanud marineerimistegu ette võtta ja nii ma neid kõrvitsakuubikuid igasse vähegi mõeldavasse toitu sokutama hakkasin - koogi sisse ja pudru sisse, kuid kuhi kahanes visalt. Ühel õhtul jäätise peale külmunud marjadest sõstrakastet purustades, torkasin nagu muuseas sinnagi kõrvitsakuubikud sisse. Eks te ise tea, et mustsõstrad suhkruga purustades üksiti üsna vänge moos jääb, aga kõrvitsaga segi sai see kraam üks mahe ja mõnusalt värske vitamiiniamps kesk karget talveaega.

Retsept:

Värske mustsõstra-kõrvitsapüree

2 osa külmutatud mustsõstraid
3 osa tooreid kõrvitsakuubikuid
suhkrut maitse järgi

Koostisained saumikseriga püreestada ja valmis ta ongi. Kui mustsõstrad on külmunud, tuleks lisada pisut kuuma vett. Vett võib lisada ka sel juhul, kui on kavatsus teha kastmetaolist püreed, ilma veeta jääb pigem laialivalgumatu moos. Serveerida jäätisega.

Retsept on testitud laste ja kolleegide peal, kuid kõrvitsat koostisainena ei ole suutnud tuvastada ükski asjassepühendamatu. Mustsõstra-kõrvitsapüree on abiks liigesepõletike, neerukivide, kõrge kolesterooli, kõhukinnisuse, hüpovitaminoosi, külmetuse jm haiguste puhuks, kuna mustsõstrad ja kõrvits kahepeale sisaldavad terve rea kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.

Ahjah, tänu püreele olen siiani kõrvitsa marineerimisest pääsenud, kuigi mitte kauaks - külmutatud sõstrad saavad otsa enne kui kõrvitsarivi kapi otsas. Egas midagi - tegelikult ongi juba isu parajalt kaneelise ja mõnusalt krõmpsuva marineeritud kõrvitsa järele.

teisipäev, jaanuar 12, 2010

Ta on tagasi!

Mõned aastad tagasi, suvel, jahtisin teda fotokaga, aga ei õnnestunud mul teda pildile püüda. Isegi mitte tol korral, kui ta endast poole jämedamale mutivolaskile jahti pidas nii, et mutt kräunus kui kass. Tandem kargas aiamaal ühest august sisse, teisest välja kuni ühel hetkel jäi vaikseks - kas sai muti elu otsa või kadusid nad lihtsalt minu kuuldeulatusest.
Viimased paar aastat ma meie tublit aiaabilist kohanud pole ja nüüd siis selline üllatus. Seda, et rebane aknast sisse vahib, on ette tulnud ennegi, ka hiired on uudishimu üles näidanud, linnukestest muidugi rääkimata. Aga täna siis nirk oma uhkes valges talvekasukas.

Huvitav, kas siin pildi peal on ta juba nahka pannud selle halli hiirekese, kes täpselt samas kohas viimati jõulude paiku meie jõulutegemisi piilus ja sügisest saati juba magamistoa kohal lae vahel krabistab?

Fotoaparaadiga kiirreageeris Kadaka kaasa.

teisipäev, jaanuar 05, 2010

Lumemaal

Lumemaal lumemajad
lumest teed ja ...

... lumest rajad

lumepuud ja ...

... lumemuru

taevast langeb lumepuru

valgustamas lumist ilma

lumest laternates tulesilmad

lumest maja lumetoas

saavad valmis lumeroad

sünnib suurem lumetegu
kestab vilgas lumeelu

kui kord jõuab õhtutund
väike laps näeb lumest und -

lumeunes lumemajad

lumest teed ja lumest rajad...