Uus istutusala - New bed

Veel paar nädalat tagasi eputas sügis meie haavasalus kuldses kuues (et end mitte võõraste sulgedega ehtida, pean ära märkima, et foto Kadakatütre pildipangast pärineb).Golden autumn in our aspen grove a few weeks ago. It is totally bold for today, but there is a good stuff now under the aspen trees -the fallen leaves!

Möödunud nädalaks aga oli kogu hiilgus ja rikkus juba puude all maas. Ja seda rikkust ei saanud teps mitte kasutama jätta, iseäranis arvestades asjaolu, et vaid kümnekonna meetri kaugusel haavasalust, elumaja põhjaküljel, otse maja peasissekäigu kõrval asus maalapike, mis juba ammu pinnuks silmas oli. Enam kui aasta tagasi sai siia istutusala rajamise plaani peetud. 2007 aasta kevadel nägi siin välja nii - eestvaates
There was untidy place in front of our house (photo shot in spring 2007) just near the aspen grove.

ja ülaltvaates The same place shot in spring from upside.

Tulevane peenar ise asub kallakul, mille alumisse serva sai eelmisel nädalal laotud esimene jupp umbes pool meetrit kõrget paekivimüüri. Tugimüüri mõte selles, et esiteks eraldada peenar allpool asuvast ligipääsuteest ja teiseks tõsta selle alumist serva kõrgemale, et peenar ise väga järsu kaldega ei jääks - ei saa ju ometi riskida, et kevadise lumesulamisveega ka pool peenart tee peale sõidaks.

Äsjalõppenud nädalavahetusel, kus maha-langenud lehti oli jalaga segada ja ilm õues toimetamiseks veel mõnusalt soe, alustasimegi lastega peenra rajamist - kõigepealt kiht ajalehti või pabertapeeti maapinnale, siis kiht kõdusõnnikut (kõdusõnnikuhunnik koormakatte all ootas sealsamas kõrval juba kevadest) peale ja kõige lõpuks riisusid ja tassisid lapsed haavasalust lehti katteks. Igati permakultuurne ettevõtmine - ei üleliia kulutatud energiat ja mis peamine - ka lapsed said jõukohast rakendust. Tõttöelda poleks selles kohas tavalisest kaevamisest-maapuhastamisest niikuinii mitte midagi välja tulnud, sest see üks kiviklibune ja ehitusjääke (fibotükid, betoonijäägid jne) täis peaaegu mullatu pinnas oli.

Now, in autumn I decided to tidy up the place. First I layed the 0,5m high stone wall at downside in order to isolate the flowerbed from drivepath and to rise the bed's lower side. Then we used the permaculture techniques to prepare the bed - lied old newspapers or wall-paper on the ground, covered it with well-rotted cow manure and then added the extra layer of aspen leaves on the top. It didn't take too much time and the work was easy enough even for small children, who raked and brought the leaves.

Nüüd näeb sama koht eestvaates välja nii

After the work the same place

ja ülalt alla sedasi and from upside

Ligi 1/3 ülemisest otsast jääb veel teha, kui ilm soosib, aga juba praegu on hea tunne, et midagi on järgmiseks aiahooajaks ette ära tehtud :)

Kevadel tahaks siia istutada paar jugapuud (sammasja kasvuga, et mitte varjata köögiaknast avanevat vaadet talu sissepääsuteele), mõned valgeõielised põõsad ja püsikud, sekka ehk ka õige pisut midagi lillaõielist.

There are still 1/3 work to do, but it already feels good, that something is prepared for next season. In spring I plan to plant here a couple of taxus, some shrubs with white blossoms, plus white perennials and probably add a little bit purple, too.