Uued peenrajupid - New beds

Ei teagi, kust alustama peaks, kui tahta kõik ausalt ära rääkida - kas päevast ligi kuu tagasi, kui meie õuele vuras pooleldi üllatuslikult üüratu koorem võrratuid püsikutaimi või suisa möödunud talvest, kui elutoast aknast otse avanev jupike kibuvitsavõsast maastikku mind ajusid liigutama sundis.

The first 6 photos of this post represent new shrub/perennial bed before and during its creation. The rest of photos are from different parts of my garden.

Talvine vaade kibuvitsavõsale

Selge on see, et kui kaasaiahull siberlane oma taimekoormaga meite poole poleks sattunud, oleks minu ajud siiamaani elutoa aknast avanevat võsamaastikku "imetlenud". Aga nüüd tuli kärmelt liigutama hakata. Iseäranis suur oli mu imestus, kui kaasa omaalgatuslikult veel selsamal hilisõhtul kibuvitsu juurima asus. Just - seesama mees, kes kaks kuud hernenööride tugiposte maasse rammis, tegi 1,5 nädalaga võsast valmis peenra! Esialgu mõtlesime, et vana ja uue peenra ühenduskohta jätame murutee.Erinevalt kibuvitsadest said kadakad võimaluse oma senises asukohas edasi pesitseda. Kadakas alloleval fotol võib tunduda küll haledavõitu, aga võrreldes tema praegust väljanägamist mitme aasta taguse ajaga, mil ta rinnuni heinas oli kasvanud ja üksnes kasin roheline ladvatutt kadaka elusolekust märku andis, on ta praeguseks tublisti kosunud ja isegi võrdlemisi mullapiiri lähedalt uue rohelise oksakese välja ajanud. Ma pole küll veel päris otsustanud, aga võimalik, et ühel päeval rakendan teda suureõielise elulõnga toena.

Pisut järele mõeldes, tundus, et kuigi lihtsaid mururadasid lookleb aias juba ennegi, ei ole antud kohas selline lahendus kuigi mõistlik. Nii sündis nädal hiljem mururaja asemele uus paekivist astmekividega ja killustikuga täidetud vahedega jalgrada. Esialgu näib tee ebaproportsionaalselt lai, kuid kui aastatega servadesse istutatud puhmikud ja padjandtaimed muist pinda teeservadest ära napsavad, saab asi loodetavasti igati tipp-topp välja nägema. Praegune mõte on siin peenral katsetada peamiselt valgetes-hallides-lillades ja purpurkarva toonides põõsaid ja püsikuid - selle uitmõtte alusel saigi olemasolevatest peenardest-pottidest esimesed asukad kokku kogutud - kõrrelised, hokkaido kukehari, alpi jänesekäpp, põõsasmaran Mc Kay's White, siidipöörise puhmas ja kaugemal tagaservas läikiv hõbepuu. Tegelikult kiirendas siberlase saadetis töid nii mitmes muuski aiaosas. Senini siia-sinna mööda aeda laialipillatud hostad said koos uute sõpradega kõik istutatud maja põhjapoolsesse - valgesse, kuid otsese päikese eest varjatud - peenrasse, kus varem asusid juba Poolast kaasa toodud okkalised ja seemnest kasvatatud ameerika helmikpöörised.Mitut sorti rodgersiad, laudleht, kilpleht nõudsid kah omale tutika istutusala välja kraavi laugele kaldale.

Mõned uutest taimedest leidsid esialgse koha siin, kust aja jooksul olen neid juba "õigematesse" kohtadesse ringi transportinud.No kas pole võrratud tegelased - näiteks palmilehine tarn Carex muskingumensis...

... või kureraha Geranium, millelt mu polnud südant kõiki õisi parema juurdumise nimel eemaldada. Suured suured tänud siberlasele! Ja oi kui te teaks, kui kaunis on ta enda aed!