esmaspäev, juuli 30, 2012

Mõtteid järgmiseks aastaks ja tulevikuks

Vaevalt meist keegi tunneb end täpselt nii vanana, kui pass näitab ja sama lugu on aiaga. Olen teda kogu aeg kohelnud, kui noort, rajatavat aeda ja puistu poole peal see nii ongi. Lillepeenardes pean siiski tõdema, et paljud taimed on jõudnud oma lopsakamasse ikka, välja on kujunenud iseloom ja kohastumus pinnase, valguse ja veega. Lopsakas iga tähendab seda, et mitte kõik, kes tahaks karjääri teha ja särada tähena, ei mahu enam lavale ära, karm konkurents surub neid ühelt ja teiselt poolt, solvumistunne hinges tõmbavad nad end veelgi kokku ja norutavad omaette kuskil põõsa all, puhma taga või annavad hoopis alla. Kui siiani oli mu põhitähelepanu suunatud uute peenarde rajamisele, siis üha enam pean hakkama mõtlema olemasolevate ümberkujundamisele. Viimati rajatutel pole häda veel midagi - siit teerajalt mahub veel läbi, isegi muruniidukiga, kui hoolikalt minna. 

Oma õiemäed on teerajale laotanud kaks valgeõielist põõsasmaranat "Mc Key's white", oi ma olen nendega rahul - valgeträpsulised kuhilad on kaugele näha ja õisi täis kuni külmadeni (postituse esimesel fotol on tema õied lähedalt). Kukeharjad on sel aastal iseäranis võimsad, aga see on veel väike mure - Kadakas, ära unusta neid kukeharjasid mais-juunis 2013 pealt pisut pügada! Siis paistavad metssalveid kenasti välja ja kukeharjad õitsevad tiba madalamalt. Valgeõielised astilbed "Deutchland" metssalveide taga kaeva välja ja vii poolvarju hostadele seltsiks! Ei ole mõtet võidelda loodusjõududega või loota kõrgekasvulistele sortidele - see pinnas ei toeta astilbede vohamist ja päike on alati tugevam, kõigist kõrgekasvulistest astilbesortidest saavad siin madalakasvulised kiviktaimlakääbused.

Selle foto all vasakus nurgas on aga omapärane tegelane, kes vajab mu meelest pinki - suur tähtputk. 
Ja jah, just pinki, sest ei kaugelt silmitsedes ega peenraservast mööda tuisates ei saa osa tema kauni õie tegelikust  filigraansest ilust.
Aga palun, preili, siin ootab Teid pink ja auk pingi ees. Pingist ettepoole jääv osa perekond Hosta krundil on puhta päikeseline, mistõttu hostad sellele ei pretendeeri.

Vanemad peenrad vajavad ümberkorraldusi suuremas mahus, rooside päästmine juba käib. Kobarpead ringpeenras ootavad uut elupaika täies koosseisus, ideaalis poolvarju. Esimestel aastatel, kui sprinkler ringpeenras regulaarselt tiirles ja kõiki kosutava kaevuveega kastis, nautisid kobarpead päikeselist kasvukohta täiel rinnal, aga viimastel aastatel ilma kastmata, on nad pipardama hakanud, kes rohkem, kes vähem. Przewalski ja sale kobarpea üle meetri ei tõuse enam. No mis pilt see on - przewalski kobarpea õieküünlad ulatuvad vaevu askleepiasele nabani!

Kuna enamikule suure ringpeenra elanikele piisab täiesti taevasest kastmisveest ja savipinnase looduslikust niiskusest, siis ei näe ma mõtet seda peenart muruniitmisel pidevalt jalus vonklevate kastmisvoolikutega ilmestada või mõnd ülikallist süsteemi maasse kaevata. Kadakas, paari aasta perspktiivis koli kobarpead poolvarju nt poolvarjulisele alale perekond Hosta krundist põhja pool! Pooleldi ärakõrbenud lehtedega Cimicifuga aurea aga vii ära esimesel võimalusel, st kui praegune +30 veidi järgi annab! 

Mujal on suuremad ümberkorraldused juba tehtud või siis veel ei "põle". Kivipeenras õitsevad hilisemad liivateepuhmad ja peenra au pääastab praegu muidugi lavendel. Ka müürilill trepiastmetel õitseb lõputult.
Veel nädal-paar tagasi oli siin päris õierohke. Karikakrad looduslikud, liivatee, kukehari.
Ees valge kukehari.
Pikk peenar, ka paar nädalat tagasi - kellukate ja kukekannuste hiilgeajal.



Kogu oma konservatiivsuse ja laiskuse juures ma võtsin siiski vaevaks muuta ära blogi template'i, ikka selleks, et taimi ja vaateid suuremana saaks eksponeerida. Polnud paha mõte. Ei, kohe päris hea.

11 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Template on tõesti hea, peaks ka veelkord asjasse süvenema korralikult.
Mul sama lugu, hakkavad üksteisele selga kasvama ja nüüd hakkab ka selgeks saama, kes kuhu sobib. Oleks ainult peenrakaevajat...

MUHEDIK ütles ...

Küll Sul on ilusad istutusalad. Värvid, voolavus, tervis, lopsakus, rütmid...suurepärane!
Ja mõtted ka ilmselt õiged. Pole ikka nii, et ütleme lillele, et sa pead siin harjuma ja kõik. Tuleb ikka nende pilli järgi tantsida, saab alati parem.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Oi kui tänulik ma olen Sulle, et kord oma askleepiast jagasid! Ma poleks eladeski osanud loota nii lahedat taime! Fantast lõhn jne!

Kas pingi ees olev auk on veesilmaks plaanitud? Ilusad ideed

Mulle ka tähtputk meeldib, väga eriline taim. Mulgi on ta tiigi kaldale laiutama pandud

Kimalane ütles ...

Väga ilus aed...ilusad vaated, ilusad kooslused. Jõudu edaspidiseks!

Kadakas ütles ...

To Thela: Selle peenrakaevamisega on nii, et ma olen leppinud, et asjad võtavad aega - esimesel aastal katan peenravaibaga (agrotarbest kauplesin soodukaga mitu rulli), istutused teen järgmisel aastal, siis kõike läbi enam ei kaevagi (no seal puujuurte vahel on lausa targem vähem sonkida, hakkavad veel juurevõsusid ajama), kellele vaja, lisan sõnnikut või teist tüüpi mulda. Aga probleemiks hakkab mul muutuma nende alade rohimine ja korrashoid. Samas ei ole ma veel valmis oma istutusalasid katma - mul vaja pidevalt kuskil midagi parandada, välja kaevata, ringi istutada.

Muhedik: Oh, mis te nüüd! Nii suurepärane see siin ka nüüd pole. Mis see aiandusharrastus muud ongi, kui taimede pilli järgi tantsimine. Ja paradoksaalsel kombel tunduvad vahel need taimed, keda rohkem poputada vaja, kuidagi ahvatlevamad ja väärtuslikumad.

Lillekasvataja: Askleepias lõhnab küll, aga päikesega ei julge mina oma nina sinna lähedale pista, mingid hallikat karva sumisejad on igal aastal põõsa kallal agaralt ametis, samas ega nad väga vaenulikud ei paista.

Pingi ette tiiki ei tule, seal paar meetrit teerajani, tulevad päikesttaluvad püsikud. Tiik...hm?...ma ei ole moraalselt valmis selleks veel, see puhastamine, konnalaibad kevadel ja kui, siis peaks see olema juba suur ja sügavam, aga selleks jälle lapsed liiga väikesed - ühesõnaga "maa külmand, kärss kärnas". A meil oma vesi ikka on - Inge oja, kohe paar meetrit suure peenra taga, pole esialgu sellegagi midagi tarka ette võtnud va peenemat võsa lasin kaldal eemaldada, et kunagi oleksid üksikud suured laia võraga puud (ma isegi mõtlesin, et võiks sinna varjuala teha), ideaalne vari, praegu on see koht tagavaraks juhuks kui... no vaatab, ehk läheb see hostavaimustus enne üle :).

Krissu ütles ...

Sul on imeline aed! Selline mõnus lopsakas rahu :)vähemalt piltide pealt tundub. Olen ka tähtputkede austaja. Just kooli(õpin aiandust) aias vaatasin sedasama õrntegelast. Meeldib ka Roma.

Liia käsitöö ütles ...

Imetlen seda aeda alati ja tore,et nüüd nii palju uusi ilusaid vaateid juures.
Mul aed või õigemini krunt 1200 ruutu ja see lillede üksteisele selga kasvamine selle võrra hullem. Pole teisi panna kuskile, aga tahaks ikka palju-palju lilli ja erinevaid ja uusi sorte.

Kiku ütles ...

Lihtsalt ILUS!
Ja eks see aedniku amet olegi üks pidev kaevamine ja ümberistutamine!
Sama siin! :)

Kadakas ütles ...

Tähtputkede sorte võiks meil tõesti rohkem müügil olla ja Roma meeldib mulle ka.

Ma olen vahelmõelnud, et oh õudust, mis saaks, kui mul oleks ainult 1000 ruutu, siis ma vist "roniks mööda seina üles" või teeks mõne künka (kaldpinnal võidaks ruutmeetreid juurde), rajaks hostaaia õunapuude alla jne. Samas suur aed paneb ka kukalt kratsima - suurest hasardist on lihtne märkamatult hulk maad üles harida, aga katsu siis seda hooldada. Ma isegi suutsin sel aastal suure peenra ühest nukast paar ruutmeetrit tasandada ja muruks lasta, aga teisest otsast...u 200m2 peenart tekib juurde.

Tii ütles ...

Sul on väga hea käsi ja taimede tunnetus. Selliseid suuri taimi ja avaraid vaateid peabki suuremate piltidena näitama. Kena!

Futu ütles ...

Selline pikk peenar annab ikka tõelise Vaate. Ühed alustavad, teised lõpetavad...Väga võimas!:)