Suvesoojus on lõpuks ka Mustikaaeda jõudnud ja taimed kasvuhoo sisse saanud. Kui eelmisel aastal rodod praktiliselt ei õitsenud, siis tänavune talv oli rododele tõeliselt soodne. Samas midagi head selles eelmise aasta karmis talvel oli ka - kehv talv sundis rohkem pingutama ja Mustikaaeda kolisid mitu uut Soomes aretatud rodopõõsast. Maja ees õitsevad praegu Nova Zembla, Haaga ja lillaõieline.
Roosakaspunane Nova Zembla oli 2 aastat tagasi üks paras kaheksajalg - mitmemeetrised peened oksad roomasid mööda maad igas suunas. Põõsa kohal kaardusid pea maani vanad ungari sirelid. Tänavu on hea näha, et tänu sirelite harvendamisele, on Nova Zembla uued võrsed hakanud kasvama jõuliselt püsti.
Ka kännult tuleb uusi võrseid. Ajapikku saab siit päris kena suure põõsa kasvatada. Kuna harvendatud ungari sirelid on samuti mullapiirilt kobeda puhmaka uusi võrseid kasvatanud, siis tänavu pärast õitsemist saavad ka viimased vanad sirelitüved maha lõigatud, mis omakorda rodode valgustingimusi peaks parandama.
Eelmise aasta uustulnuk Haaga - üksik õis on pisut väiksem, kui eelmisel, aga see-eest on neid kobaras rohkem.
Siinse rodorivi lõpetab 2 meetrine helelillade õitega tundmatu.
Teisel pool tillukest muruplatsi on õitsele läinud Helsinki University. Kuigi mulle pea rinnuni, on ta siiski eelmise aasta uustulnuk Tii aiast. Teine kõrvalolev väiksem Helsinki University on aiaärist - sel aastal veel ei õitse, aga kasvatab usinalt kasvusid.
Mustikaaia kõige suuremad catawbe rodod küll alles pungitavad, aga lubavad nädala pärast juba õierohkelt esineda.
Võsast puhastatud suur kallakupeenra hakkab järjest enam peenra nägu minema. Sel aastal julgesin juba lausrohimist teha, lootuses, et kahe viimase aasta istutused võtavad vaikselt pinnasekindlustamise rolli umbrohtudelt üle.
Metsataimedest jäid alles ülased ja jänesekapsad, mitte et neil teabmis pinnastpidav juurekava oleks, aga ülaste varane õitsemine kevadises aias on teretulnud ja jänesekapsas vaevalt mingit konkurentsi hostadele jm püsikutele pakub.
Tegelikult vastupidi - jänesekapsa heleroheline on lausa hädavajalik siniseleheliste hostade külje all.
Hostadel läheb veel puhma kasvatamisega aega, aga lehemaalinguid võib juba praegu nautida. Magic Fire koos metspipra, ülaste ja tähtputke lehtedega.
Peenramüüri ette on sättinud end sinised ja valged meelespead.
Laukude ümberistutus sõnajalgade vahele oli tõeliselt hea otsus.
Kui esiplaanil kasvav roheõis end ka veel laiendab, võivad laugulehed rahus seal muude lehtede varjus kolletada.
Eelmisel sügisel sai korrastatud endine kompostrinurk suure kallakpeenraga samal terrassil. Laudlehele ja himaalaja jalglehele näib koht väga meeldivat.
5 kommentaari:
Väga kaunis!
Metsaaed on üks põnev ja kaunis aiatüüp. Soomes on nad kõik nii omanäoliselt sisustatud rikkumata puid ja alustaimestikku. Kõik, mis sinna lisatakse sulandub olemasolevasse. Sul on see hästi õnnestunud
Lilla tundmatu on väga uhke ja metsaaia kohta arvan sama, mis Muhedikki
Väga ilus on Sul seal ja suured õitsevad rodod on ikka võrratud!
Oo kui lahe ja nii päikseline! See kaldepeenar on ikka suure muudatuse läbinud ja hakkab looma. Selline kallak on paras väljakutse.
Rododel on tänavu jah hea aasta, igal pool on nad nii uhked. Ootan pilte kui teised ka õitsema hakkavad. Väga ilusad aiad tulevad su käe alt.
Postita kommentaar