Ürdiküngas

Pärast kuivenduskraavi rajamist soisesse pajuvõssa jaanuaris 2005 jäid kraavipervele mitu soliidset pajukännuhunnikut. Mõni neist alistus lõkketulele, ent üks eriti visa hingega kuhi pani vapralt vastu korduvatele katsetele teda tuhaks sussitada. Nii sündis idee läheneda hunnikule altpoolt - kännud auku, muld peale! Madalast künkakesest sai alguse ürdipeenar.

Küngas on poolringikujuline, mille sirget idakülge piirab kraav ja kaarekujulist veert paekiviplaatidest teerada. Saagini jõuda aitavad paest astekivid.

Ürdiküngas augustis 2005

2006 a kevadel sai küngast pisut laiendatud ja lõplikult valmis ka kaarjas paekivist teerada.

Juulis 2006


Värvid ürdikünkal - eest tahapoole: salat, lilla uba, hiidmurulauk, iisop, naistepuna.



Täna elavad ürdikünkal kõrgekasvulistest püsikutest rabarber, vene estragon, leeskputk; keskmise kõrgusega monarda, punane päevakübar, iisop, hiidmurulauk, mädarõigas; madalamad salvei, tüümian, nõmm-liivatee, murulauk, kuumaasikas, oregano, karulauk, valge õiega lauk, piparmünt, veel üks münt ja meliss.
Neile lisaks on sel hooajal üheaastased lehtsalat roheline ja punane, peasalat, mizuna, sibul, küüslauk, till, paar tomatitaime, madalad lillakaunalised oad ja saialilled.

September 2006 Ürdikünka värvigamma on nüüd sügisel hoopis soojem.

Saialillede hiline (juuni lõpus) külv annab sügisesele maitseainepeenrale värske kollase jume, punane salat särtsu. Tõsi küll, süüa viimane ei kõlvanud isegi noorest pärast mitte.

Mai 2007
Esimene õitseja karulauk õitseb varem nii teistest ürdikünkal pesitsevatest kui ka iluaia laukudest.