Aastalõpumõtisklus - A look back and ahead

Sajab ja ulub, sajab ja ulub - sügis näib sel aastal lõputu. Mu mehed käisid täna metsas ja tõid kuuseoksi. Ei saanud neid siis vedelema jätta (mine tea, äkki mõeldakse, et polegi väga tarvis) ja katsin kohe pooled maasikapeenrad ära, rohkemaks seekord ei jagunud. Asi seegi, sest eelmised kaks talve lasin lihtsameelsena kitsedel maasikataimed lihtsalt ära süüa - söönuks nad siis vaid lehti, aga ei - kogu taime südamik naksati ära.

It is still rainy and windy outdoors - the autumn seems endless. Today my dear men brought Picea brances from wood, so I could lie these on strawberry plants. During two last winters I was too simpleminded letting the goats to eat our strawberries. I wouldn't mind if they had eaten the leaves only, but they liked plant centres even more.

Talv on selline mõnus mõtete ja ideede kogumise ning järgmise aasta plaanide tegemise aeg. Aga kuidas sa neid plaane ikka teed, kui ei vaata tagasi? Olen end ikka üsna konservatiivset tüüpi inimeseks pidanud - kohvimark on vähemalt 10 aastat üks ja ainus, kodu olgu valgusküllane ja heledates toonides jne jne. Aga aiandusega pole asi enam nii selgesihiline - esialgu paelusid perfektselt hooldatud pügatud muru, okkaliste ja minimalistliku lillekasutusega aiad, hiljem lopsakamad ja liigirikkamad lilleaiad, nüüd... nüüd aga kisub maitse - kuidas seda öeldagi... metsa poole.

Mingil ajal sõites mööda maanteed oli hea tunne vaadata korralikult niidetud heinamaid, pöetud hekke ja muid inimese abi läbi korrastatud maatükke. Täna aga tundub võssakasvanud karjamaa või kraaviperv isegi armsam, iseäranis, kui mõelda, et kes seal kõik veel elada võivad! Ja ühel päeval saab puutumata võsast mets, päris mets - isetekkeline ja liigirikas.

Kunagi jälle kaalusin lilleaasa rajamist, ostsin seemnedki ära, õnneks ei tulnud sellest kohe midagi välja ja nüüd on juba kahtlane, et kas ma seda ikka tahan - mitu linnupesa ma lilleilu nimel ohvriks toon, kui esimene niitmine alles kesk suve teha? Nii ongi, et plaanitud lilleaasa asemel kipuvad mõtted pargi või metsa poole, igatahes puude (ja põõsaste) istutamise suunas. Kummaline, et muidu konservatiivse inimese maitse võib vaid mõne aastaga ringi peale teha ja see, mis varem tundus ilus (nt pöetud muru), on muutunud igavaks ja tüütuks ning vastupidi.

Loodetavasti saab järgmine hooaeg olema meie aias puuaasta! Nüüd, kus on enam-vähem selge sott, kus meil tuuli taltsutada vaja või kuhu varju juurde tarvis, on viimane aeg puudeistutamine ette võtta. Eks puid ole muidugi igal kevadel mõned istutatud, aga siiani on enamus neist viljapuuaia asukad olnud. Kindlasti tahaks järgmisel aastal ka lõpetada eesaia ja preeria istutusalad ning tegutseda varjuaia kallal. Minu uus aiaaasta algab igal juhul õige paljutõotavalt - hetkel on küll mu kannatus tõsiselt proovile pandud, aga loodetavasti uue aasta alguses saabuv amazoni tellimus on hingenärivat ootust väärt!

Head uut aastat kõigile!

Ligularia dentata 'Marie Britt Crawford', Dec.30,2007

The winter is a good time to look back on gardening year 2007 and make plans for the next year. Mostly I am kind of conservative person, but thinking about gardening it isn't true at all. My gardening taste has varied greatly in last few years - tons of new ideas have come and also, thank God, gone before I had time to realise these all :)

Next year I definitely would like to plant more trees and shrubs, create the shade garden, plant front garden and prairie areas. Last days it has been really hard to me to be patient and wait for the delivery of garden design books from amazon as I have high expectations on getting new and interesting ideas, especially for tree and shrub plantations. So my next gardening year will start very well with thousands of pages of garden literature.

Wishing happy new year to everyone!

Achillea millefolium, Dec.30,2007