Seemned ja võrsed - Seeds & slips

Heh, selleaastane aiahooaeg saab küll õige pikk olema, kui juba jaanuarikuust on saanud õues mütata. Istutusaukude kaevamiseks on isegi eriti soodus aeg - rohukamar on vahelduvast külmumisest ja sulamisest mõnusalt pehme ning kenasti on näha need piirkonnad aias, kuhu liigne pinnavesi võib koguneda.

So far this winter has been extraordinary warm in Estonia. The loads of snow and bitterly cold should be here by now, but instead of that - the soil is unfrozen and it has been raining almost every day. I experience this kind of winter first time in my life.

Bataadivõrsed kasvavad kiiremini kui oleksin osanud loota. Eelmisest postitusest on möödas vaid napp 10 päeva, aga pilt on juba hoopis teine. Kaks suurimat istutasin eile eraldi pottidesse.

The sweet potato slips are growing faster than I expected, so I already removed 2 of them and planted separately.

Suur hulk seemneid on sel aastal juba idanema pandud - tellisin jaanuaris sellistest kohtadest nagu Agroforestry Research Trust ja Seemnemaailm . Agroforestry Trust jäi mulle silma eelkõige seetõttu, et neil on nimekirjas päris kena valik Põhja-Ameerika puid-põõsaid, mida muude Euroopa seemnemüüjate nimekirjades nii palju silma pole hakanud. Ka on taimede külmakindlus, idandamisjuhised jmt kenasti tellimisnimekirjas märgitud. Seemnemaailmaga katsetasin esimest korda, tellimise ajal kontrollisin küll kõrvalt taimede külmakindlusi, aga idandamise unustasin - nii juhtuski, et kui siis seemneid mulda pannes asja uurima asusin, tuli välja, et mõned tellitud seemneist õige lootusetud idanejad on (või noh kuidas peaks suhtuma 1,6%-lisse idanevusse, kui pakis sadat seemetki pole?). Ok, mullas nad on ja paljudest asja saab, eks see kunagi selgub ka.

I also have sowd a lot of seeds this year, which I ordered from Agroforestry Research Trust and Seemnemaailm. The Agroforestry Trust was a good finding, as among everything else they have wide selection of trees-shrubs native to North America. Their online catalog is also easy to browse and includes all necessary data, like hardiness information and germination guidelines.

Kahe tellimuse peale tuli igatsugu põneva kujuga seemneid, mõne puhul kohe ei osanud seisukohtagi võtta, kas peaks veel püüdma neid kuidagi koorida või panema kohe koos tiivakestega mulda.

There were seeds in very different shapes, so sometimes I couldn't decide - should I peel them before planting or not.

Mõned seemned vajasid kratsimist ehk kriimustamist - suurematega oli lihtne, neid sai näpu vahel mööda liivapaberit hõõruda, aga pisematega oli tükk tegemist - kippusid nagu kirbud laua alla hüppama.

Some seeds required scarification -it was easy with bigger ones, but the smallest ones tried to escape under the table.

Lõpuks läksid enamik seemneid koos väikese koguse niiske kaktusemullaga minigrip kotikestesse ja külmetusse ehk stratifitseerimisele. Mõned nädalad hiljem, kui ühes kotikeses pisut hallitust märkasin, lasin profülaktika mõttes kõigisse kottidesse törtsu Previcuri lahust.

After that I packed seeds into minigrip plastic bags wiht small amount of moist cacti soil. As most seeds need stratification, these are now in fridge. Later I also dripped some untifungal into bags in order to avoid mold.

Tänaseks on tärganud külmaperioodi mittevajavad Gymnocladus dioica, kahjuks eestikeelset nime talle ei leidnudki - kui inglise keelest otse tõlkida, võiks teda Kentucki kohvipuuks kutsuda. Ka fuksia Fuchsia magellanica on idulehis.

No ja siis ei saanud ma eelmisel nädalal üle ega ümber Seemi seemnepoest Tallinnas Kadaka teel (parim seemnepood mu meelest, nt. püsilillede seemneid pole kusagil mujal nii laias sortimendis näinud), kus käis juba vilgas ostu-müügitegevus. Lisaks paprikatele, kurkidele ja muudele köögiviljaseemnetele, sain sealt küsimise peale osta Aamissepa herneseemet kilohinnaga, mis arvestades meie pere üha kasvavat hernenõudlust oli igati tänuväärne võimalus.

Some of the seeds (those that didn't require stratification) have germinated - Kentucky coffee tree Gymnocladus dioica and fuchsia Fuchsia magellanica were real sprinters.