Bordüürpeenar - pikk ja lai

Olen mõnda aega mõtisklenud, kuidas küll nimetada maakeeli seda 25 meetrit pikka piki muruplatsi serva kulgevat 3-6m laiust peenrariba, aga välja pole pole suutnud mõelda. Ja see ingliskeelsete aiandusväljaannete "border bed" surub kangesti peale bordüürpeenra nimetust. Tänaseks ehk juuliks 2007 on mullatööd valmis enam kui 15m pikkusel jupil ja see osa on siis ka osaliselt taimestatud. Peenra üks otsakülg on ühendatud ringpeenraga, teises otsast (mida veel tegelikult pole) peaks saama alguse murukattega loogeline aiatee, mis jätkub piki peenra tagakülge ja suundub viljapuuaeda. Peenra esiserv on piiriks avarale ovaalsele muruplatsile.

Peenra rajamisega sai algust tehtud möödunud 2006. a sügisel. Olles maakaevatöödes juba kõva käsi, otsustasin bordüürpeenra puhul siiski kohati kaevamisest eemale nihverdada ja nii on peenra keskosas endine rohukamar valdavalt kaetud vanade ajalehtedega ja selle peale veetud tubli kogus mulda muudest aiaosadest. Suuremate tegelaste, nagu puud-põõsad istutusaugu kohti arvestasin juba ajalehefaasis - st istutusaugu kohal on maa läbi kaevatud, umbrohud eemaldatud ja ajalehekate auguservades pisut sügavamale keeratud.

Nuputamist kavandamisel nõudis keset tulevast peenart asetsev elektripost.
Ja oleks siis vaid post - seda posti siin oli õnnistatud lausa kahe elektrikilbikapiga! Samas posti jäämine muruplatsi sisse poleks hoopiski mitte kõne alla tulnud - seega parem siin, kui kuskil mujal. Peamurdmist lisas seegi, et just posti juures polnud võimalik peenart laiemaks vedada, kui maksimaalselt 3m - 2meetrit posti ees ja 1 selle taga. Ja nagu oleks sellest kõigest vähe veel, pidin ju jätma posti ette võimaluse kilbikastidele ligipääsuks! Lahendusena otsustasin posti ees kasutada ronitaimi, külgedel ka kõrgekasvulisi püsikuid - kukekannused, käokingad. Ligipääsu elektrikilpidele võimaldavad posti ette suunduvad astekivid.

Nagu 2006 a sügisel tehtud pildilt näha kolisid juba kohe sisse ka esimesed asukad - kukekannused, sulgnelgid, käokingad, pajulehine enelas, sügisastrid - valged ja lillad, kuradipuu ( aralia elata ), köögikata sinised elulõngad, lillades ja roosades toonides vägiheinad ja käputäis erinevaid lauke.

Uus aiahooaeg 2007 aasta suvel bordüürpeenral rõõmustas silma võrratute vägiheintega, kiirelt pikkust viskavate ja lõpuks ülepea sirgunud kukekannustega, lõhnavate sulgnelkide ja paljude teiste püsikutega. Natuke murelikum oli asi laukudega - nimelt need olid saanud väga valedele kohtadele - osad, kelle lehed õitsemise ajaks enam esimeses nooruses ei haljenda, olid istutatud liialt esiplaanile, teised, kelle pikkus pidanuks pakendikirjade järgi olema 25cm (tegelikult lehed olid ka, aga õitsemise ajaks olid need juba koltunud), moodustasid vaevalt 5 cm maadligi õisikuvarre, mistõttu tuli kõvasti kaela sirutada ja väänata, et üldse mõnd õit karpaadikelluka puhmaste taga silmata. Ega sest midagi - mis valesti - see uuesti ja tänaseks on nii mõnedki laugud juba uue asukoha leidnud ja leiavad ülejäänudki. Üks aga on kindel - sügisel olen mina esimene mees istikuäride sibulaleti ees - laugud on lihtsalt võrratud!

Üldvaade kogu valminud osale juulis 2007

Ja paar sammu edasi ehk natuke lähemalt...

Veel mõned sammud edasi...

Paras punt eelmisel sügisel istutatud kukekannuseid varjavad päris kenasti elektriposti ja selle jubinaid ühelt küljelt. Ka lilla karpaadi kelluke esiplaanil on moodustanud kümmekonnast taimest kena ühtlase värvilaigu.

Teine kukekannuste grupp on leidnud partneriks tugevalt lõhistunud õielehtedega aasnelgid dianthus superbus, kes jagavad oma tugevat lõhnabuketti igale möödujale.

Salveid on ühed eriliselt sõbralikud taimed - nii palju on taimi, kellega neid kõrvuti passiks panna - siin pildil on salveid hallnelkidega. Peenras on nende naabreiks veel alpi jänesekäpp ja roosade õite-kollaste lehtedega enelas.

Tavalisest madalamad roosad lupiinid ei paista niipea õitsemist lõpetavat, kui neil korrapäraselt eemaldada äraõitsenud õisikud.

Kevadel ümberistutatud roosades-lillades toonides monardapuhmad monarda didyma 'Panorama Mix'.

Kuradipuu aralia elata pealtvaates.

Piimjaõieline kellukas

Pajulehine enelas

Järgneb...