Käesoleva hooaja prioriteet köögiviljaaias on olnud projekt 'Hernes' ehk siis eksperiment - kas ma suudan kasvatada nii palju herneid, et lapsed saaksid isu kurguni täis? Külvatud sai herneid tublisti - ca 15 jooksvat meetrit pereliikme kohta, aga nüüd juulis, kus varajasemad hernesordid on lõpetamas, pean nentima, et ilmselt jään ma omadega jänni - siiani ei ole toas üleöö vedelema jäänud ühtki täidetud hernekauna. Siiski, võrreldes eelmiste aastatega pole enam tarvidust hernekaunu laste vahel jagada - isu täis süüa saavad nii suured kui väikesed :-)
Kuigi herneid külvasin eri aegadel ja võrdlemine seetõttu raskendatud, on üldiselt madalamad osutunud varasemateks kui kõrgemad. Kõige esimese saagi andis madal 'Kelvedon Wonder'. Kõrgel hernel 'Aamisepp' on maitsvad herned ja suured kaunad, aga tema toestamine peab olema läbimõeldud ja kindel, et saagikus ei väheneks. Madalamate sortide puhul toestamisega erilisi probleeme pole, isegi ülemeetrised pajuvitsad ajavad asja ära. Hernes 'Herko' lastega perele pole kõige parem valik -kaunad lähevad paksuks ja tagurpidi kummi nagu hamstri põsed juba tükk aega enne herneterade paisumist, mistõttu oli lastel väga raske vahet teha, millises kaunas on saak valmis, millises vaid õhukesed libled.
Tähtis tegelane köögiviljaias on ka kurk - seda kulub nii värskelt kui marineeritult pangede viisi. Ja kuigi keset suve on raske end kokku võtta, et korra-kaks nädalas kurke purki panna, on talvel ääretult mõnus keldrist oma kurki tuua selmet Salvesti müügitulusse panustada. Nii ma siis hoolitsengi kevadel kurgitaimi ette kasvatades, et kindlasti jaguks suvel midagi purki panna ka sel juhul, kui ma kurgipurgitamisest eemale nihverdamiseks kurke tuttavatele ära jagan ;-) .
Teine väärtuslik omadus kurgi puhul on see, et teda on marulihtne kasvatada - peale kevadist taimede istutamist peenravaibale jääb üksnes saagi korjamise vaev. Isegi maa ettevalmistusega pole me veel muud vaeva näinud, kui vedanud sõnniku otse aastaid hooldamata orasheinast tihedaks kasvanud rohukamarale, lisanud peale 5-10 cm mulda, katnud peenravaibaga ja kogu lugu. Järgmiseks kevadeks on sel viisil tekitatud kurgipeenrast saanud mõnus viljaka pinnasega umbrohuvaba maatükk, millel on lausa lust kasvatada muid köögivilju.
Eriti hästi kasvavad kurgi poolt 'läbi käidud' peenras tomatid (foto juuli keskpaigast). Lihtne meetrikõrgune peenikestele teraskaartele tõmmatud kilega tunnel ajab asja suurepäraselt ära - paremini kui kasvuhoone (mis meil ka olemas on). Kui kasvuhoonesse saab taimed varem istutada ja esimesed jubinad tulevad sealt, siis tunneli tomatid on kobaras ühtlasema suurusega ja valmivad korraga, sageli on tomatid ka tunduvalt suuremad sama sorti vendadest kasvuhoones. Ja mis kõige tähtsam - ei mingit mullavahetamist või haigustega võitlemist, mis maheviljeluse puhul pole sugugi vähetähtis. 
Ka päris avamaal tasub tomateid kasvatada, kuigi juuli keskel võis siin vaid rohelisi jubinaid imetleda, esimesed toatid õues valmisid juuli teises pooles.
Loomulikult ei puudu me köögiviljaaiast erinevad kõrvitsalised, sibulad, lill-, roos- ja nuikapsad, naerid, kaalikad, porgandid, aed-ja 'õlleoad',varsseller, till, küüslauk jm maitsetaimed.
Siin kasvab peenrajagu maisi...
arbuusid...
... ja esimest aastat katsetamiseks artishokk.
Väikeste kollaste marjadega peruu füüsalit kasvab nii kasvuhoones kui avamaal, kasvuhoones on lisaks tomatitele mõned paprikad, baklazaanid, füüsal ja basiilik. Põhiosa kolme sorti paprikatest päevitab sel aastal viinamarjapeenras maja seina ääres.
3 kommentaari:
Tere, uus blogija! Vägev blogi Sul.
Tere, pole varem lugenud. V6imas! Sa oled v2ga usin & hea aednik! Tule kaarnaaeda kylla, siis n2ed vaheldusex ka midagi 22rmiselt looduslikq & ebakorrexet:)))
Suurimad tänud kenade kommentaaride ja küllakutse eest! Plaanisin küll blogi sügisel üles panna, kui enam olemasolevaid teemasid ei muuda, aga kui aadress mul paariks päevaks ripakile jäi, olgu siis nii.
Teie blogisid olen salamahti ikka korra nädalas luuramas käinud ja imetlenud, et nii usinalt kirja kribada suudate!
Postita kommentaar