Mõni nädal hiljem uus visiit ja... kollane aas läinud, asemel veel põnevam valgemast valgem anemooniväli.
Kõige värvirikkam on niit kesksuvel, kui õitsevad vähemalt kolme eri liiki lillad kellukad ühe tundmatu taime kollases õievahus, tuules hõljuvad karikakakrad ja alustavad õitsemist lopsakad ja pehmed kurerehapadjad.
Kes see tundmatu küll olla võiks?
Ja võrratud kurerehapadjad
Tundub, et meie niidu õieilu eest peame tänulikud olema äärmiselt lahjale paepealsele pinnasele. Siinnne pinnas on niivõrd lahja, et ühtki võililleõit pole siin veel kohanud, kuigi seemneid lendub tuulega hulgaliselt. Puudest kasvavad looduslikult pihlakad, kadakad, ja metsõunapuud. Väiksemale tuultele liigavatud alale olen lisaks istutanud mõned toompihlakad tuuletõkkeks.
Järgneb...