Esmaspäev, oktoober 29, 2007

Uus istutusala - New bed

Veel paar nädalat tagasi eputas sügis meie haavasalus kuldses kuues (et end mitte võõraste sulgedega ehtida, pean ära märkima, et foto Kadakatütre pildipangast pärineb).Golden autumn in our aspen grove a few weeks ago. It is totally bold for today, but there is a good stuff now under the aspen trees -the fallen leaves!

Möödunud nädalaks aga oli kogu hiilgus ja rikkus juba puude all maas. Ja seda rikkust ei saanud teps mitte kasutama jätta, iseäranis arvestades asjaolu, et vaid kümnekonna meetri kaugusel haavasalust, elumaja põhjaküljel, otse maja peasissekäigu kõrval asus maalapike, mis juba ammu pinnuks silmas oli. Enam kui aasta tagasi sai siia istutusala rajamise plaani peetud. 2007 aasta kevadel nägi siin välja nii - eestvaates
There was untidy place in front of our house (photo shot in spring 2007) just near the aspen grove.

ja ülaltvaates The same place shot in spring from upside.

Tulevane peenar ise asub kallakul, mille alumisse serva sai eelmisel nädalal laotud esimene jupp umbes pool meetrit kõrget paekivimüüri. Tugimüüri mõte selles, et esiteks eraldada peenar allpool asuvast ligipääsuteest ja teiseks tõsta selle alumist serva kõrgemale, et peenar ise väga järsu kaldega ei jääks - ei saa ju ometi riskida, et kevadise lumesulamisveega ka pool peenart tee peale sõidaks.

Äsjalõppenud nädalavahetusel, kus maha-langenud lehti oli jalaga segada ja ilm õues toimetamiseks veel mõnusalt soe, alustasimegi lastega peenra rajamist - kõigepealt kiht ajalehti või pabertapeeti maapinnale, siis kiht kõdusõnnikut (kõdusõnnikuhunnik koormakatte all ootas sealsamas kõrval juba kevadest) peale ja kõige lõpuks riisusid ja tassisid lapsed haavasalust lehti katteks. Igati permakultuurne ettevõtmine - ei üleliia kulutatud energiat ja mis peamine - ka lapsed said jõukohast rakendust. Tõttöelda poleks selles kohas tavalisest kaevamisest-maapuhastamisest niikuinii mitte midagi välja tulnud, sest see üks kiviklibune ja ehitusjääke (fibotükid, betoonijäägid jne) täis peaaegu mullatu pinnas oli.

Now, in autumn I decided to tidy up the place. First I layed the 0,5m high stone wall at downside in order to isolate the flowerbed from drivepath and to rise the bed's lower side. Then we used the permaculture techniques to prepare the bed - lied old newspapers or wall-paper on the ground, covered it with well-rotted cow manure and then added the extra layer of aspen leaves on the top. It didn't take too much time and the work was easy enough even for small children, who raked and brought the leaves.

Nüüd näeb sama koht eestvaates välja nii
After the work the same place

ja ülalt alla sedasi and from upside

Ligi 1/3 ülemisest otsast jääb veel teha, kui ilm soosib, aga juba praegu on hea tunne, et midagi on järgmiseks aiahooajaks ette ära tehtud :)

Kevadel tahaks siia istutada paar jugapuud (sammasja kasvuga, et mitte varjata köögiaknast avanevat vaadet talu sissepääsuteele), mõned valgeõielised põõsad ja püsikud, sekka ehk ka õige pisut midagi lillaõielist.

There are still 1/3 work to do, but it already feels good, that something is prepared for next season. In spring I plan to plant here a couple of taxus, some shrubs with white blossoms, plus white perennials and probably add a little bit purple, too.


Esmaspäev, oktoober 15, 2007

Hallahommiku mustrid - Frost patterns

Eile öösel käis esimene korralik külm üle maa, isegi kasvuhoonesse astus sisse. Aga mul pole sellest põrmugi kahju - kiirustasin hommikul õue hoopis selleks, et mitte maha magada külmapoiste joonistatud mustreid :)

Suprisingly I don't feel any sadness about frostlosses this autumn. On the contrary, I couldn't miss the the joy to admire the filigrane patterns painted by first real frost.








Kolmapäev, oktoober 10, 2007

Sügisesed trikimeistrid - Autumn surprises

On igasügisene nähtus, et maasikad, kukekannused ja priimulad lähevad uuele õitsemisringile. Sel aastal aga on üllatajaid tavapärasest rohkem.

This years autumn has brought more garden surprises than usually.
Hosta ja kollane lupiin - Hosta and Lupinus











Verev helmikpööris ja pajulehine enelas - Heuchera sanguinea and Spiraea salicifolia








Veigela 'Eva Rathke' ja peekerlill - Veigela 'Eva Rathke' and Penstemon








Priimulad - Primulas


Teisipäev, oktoober 09, 2007

Killuke aiast - Garden detail

Kas sinu tualett on juba rohitud?


Is your toilet already weeded?

Õigupoolest on selle maja tulevik hetkel üsna tume - mäletusmärgina ränkadest ehitusaastatest keset õue ta enam kauaks jääda ei saa. Loodetavasti saab ta mõnes kaugemas aiasopis siiski koha pensionipõlveks või leiab omale suisa uue funktsiooni.

Esmaspäev, oktoober 08, 2007

Rooskapsas - Brussels sprout


Veel üsna hiljuti olid ajad, kus ma poest ostetud külmutatud köögiviljasegust rooskapsaid enne toidu valmistamist välja nokkisin - nii mõrud jäid supi sees.

Nüüd kasvab rooskapsas ehk brüsseli kapsas Brassica oleracea var. gemmifera meil aias ja on oma koha välja võidelnud ka toidulaual. Esiteks, oma aia rooskapsas polegi mõru. Teiseks on rooskapsas superköögivili meie kliimas - väike külm ei tee talle midagi - kirjutatakse, et külma kannatab kuni -10 kraadi! Seega on teda paras korjata ja toiduks tarvitada oktoobris ja novembriski, kui paljud teised köögiviljad juba ammu menüüst väljas on, vähemalt värskes olekus. Justkui veel vähe oleks, on rooskapsas ka kõige mineraaainerikkam kapsaliik.
Kevadel kasvatasin kapsataimed ette ja istutasin soovitatust (60x60cm) tihedamalt peenrale. Taimed kasvasid kenasti, aga polnud kuigi agarad lehekaenaldes pisikapsaid moodustama. Et rooskapsataim seda teeks tuleb augusti alul taimel latv ära näpistada, mina tegin seda hilinemisega augusti lõpus alles. Ega sest midagi hullu polnud - praegu tuleb saaki tublisti - rohkemgi, kui me toiduks tarvitada jõuame.

Brussels sprout Brassica oleracea var. gemmifera is supervegetable to our climate - it tolerates the cold up to -10 C, so it is absolutely normal to pick fresh sprouts in October or even in November, while most of other veggies have stopped fruiting. To encourage fruiting the plant tops must be pinched off at the beginning of August.

Osad minikapsad on leidnud koha sügavkülmikus (erinevalt teistest köögiviljadest tema toiteväärtus külmutamisel oluliselt ei vähene). Rooskapsas maitseb meie perele pigem ühepajatoidu või panniroa komponendina kui supi sees.

Viimati tegin aga hoopis paneeritud rooskapsaid. Puhastasin pisikesed pead välimistest lehtedest, tegin väikse sisselõike noaotsaga varreotsa ja keetsin seejärel 10-15 minutit soolaga maitsestatud vees.

Nõrutasin kapsapead ja tuuseldasin neid pisut soolaga maitsestatud riivsaias. Praadisin õlis.


Ja valmis nad olidki. Lihtne, kiire ja maitsev! Sõid hea meelega ka need lapsed, kes muidu kapsast väga ei fänna.
Usually we use brussels sprouts in hotpot, but last time I made breaded sprouts - simple, fast and tasty!

Laupäev, oktoober 06, 2007

Lillest ja sõprusest - A flower and friendship

Me aed on veel nõnda noor, et oma ajalooga taimi on üsna vähe. Aga hübriidkukeharjast 'Herbstfreude' ehk 'Autumn Joy' (tõlkes 'Sügisrõõm') võiks juba rääkida küll.

As our garden is still young, so there are very few flowers having their own story, the Sedum 'Herbstfreude' is one of these few.

'Herbstfreude' on vereva ja kauni kukeharja hübriid. Iseenesest ju nii tavaline ja levinud lill, mis tast ikka enam kirjutada! On jah kevadel kenake, kui oma paksud rooskapsast meenutavad leherosetid mullast välja pistab ja sügisel ikka veel armas, kui värske leheroheluse kohal lopsakad õiekobarad kaugelt pilku püüavad. Aga on sul aega olnud märgata väikesi õisi?

The flowers of sedum 'Herbstfreude'


'Herbstfreude armastab päikest (liiga varjulises kasvupaigas võivad varred maha vajuda), talub tuult ja väga erinevaid mullastikutingimusi (päris soos ehk ei tasuks katsetada, aga niiskes savimullas pole ta mul pirtsutanud). Lisaks kõigele nõuab ta üsna vähe hoolt ja ka paljundamine on imelihtne - piisab, kui väike varrejupike aiamulda torgata ja peagi on taimel juured all.

On juba oktoobrikuu, aga 'Herbstfreude' särab endiselt pika bordüürpeenra esireas. Minu jaoks on sel vastupidaval ja pikaealisel lillel eriline, isegi isiklik, tähendus - ta on sõpruse märk! Kaks aastat tagasi oktoobrikuus sai mu hea sõber sünnipäevaks lõikelillebuketi, kus muuhulgas ka üks 'Herbstfreude' oksake ilutses. Ta hoidis ja poputas seda oksakest toas kevadeni - selleks ajaks oli taim lehekaenaldest välja ajanud kaks juuspeent väikeste lehtedega tillukest noort võrset. Kevadel istutas sõber võrsed pisikesse jogurtitopsi ja kinkis need mulle. Ta oma kiviktaimlas polnud tollal ühtki 'Herbstfreude' juppi, kohta kaunitarile oleks olnud aga küll. Oleks siis ühegi jupi endale jätnud, aga ei, võtku ma ikka kõik! Oli siis minu kord taime poputada - kasvas kenasti, kosus hästi - järgmisel kevadel sai sõber jupi 'Herbstfreudet' omale tagasi. On taas sügis, oktoobrikuu ja 'Herbstfreude' särab nüüd me mõlema aias - minu jaoks aga juba kui sümbol jätkuvast ja vastupidavast sõprusest.

Palju õnne sünnipäevaks! ;)


The sedum 'Herbstfreude' has a very special meaning to me - it's a symbol of friendship. Two years ago, in october, my friend got a little cutting of 'Herbstfreude' in part of flowerbouquet for her birthday - she cared for that indoors until next spring, it had grown 2 tiny 10cm long stems for that time. In spring she potted these stems into small cup and gave all to me as a gift. She didn't have this flower in her garden yet, despite it, it would have been perfect match to her rock garden. She could save one stem for herself, but she didn't - she gave all away. Now it was my turn to care for 'Herbstfreude' - it grew well and next spring I gave piece of it back to my friend. It's october again and durable 'Herbstfreude' is shining in both of our gardens - remaining me our ongoing and durable friendship.
Happy birthday! ;)

Esmaspäev, oktoober 01, 2007

Kadakas küsib kujundusnõu - Looking for advice on garden design

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama natuke kaugemalt. Siiani olen planeerinud iluaia kõige suuremad istutusalad ehk bordüür-ja ringpeenrad nii, et need on kenasti vaadeldavad nii elutoa akendest, köögiaknast, magamistoast, kui ka mõlemalt terassilt. Ühest küljest olen planeeringuga väga rahul - avar ja päikeseline lillemeri, suvel pääsukesed lillemere kohal elektriliinil, suur muruplats selle ees, kus kured armastavad madalalt üle pikeerida ja lastel hea liikumismänge mängida, aga teisalt - jube IGAV aed on. Midagi on nagu puudu - tahaks põnevust või suletumat aiaruumi, salapärast looklevat teerada vmt. Selleks võiks ehk sobida varjuaed. Paslik kohtki on välja vaadatud. Kuna enne järgmist kevadet seal haljastama ei hakka ja hetkel endal konkreetsem kujundusplaan ka silme eest ei terenda, siis arvasingi, et ehk on kellelgi omalt poolt häid kujundusideid, detaile, soovitusi, niisama mõtteid varjuaia kujundamiseks antud asukohta.

Nikerdasin MS Painti abil plaani (usun, et õppinud aiakujundaja võib seda nikerdist nähes kahe käega pead kinni hoida, aga mis teha - pole ma asja õppinud ja pole praegu kavas ka):

Et joonis kontekstist väga väljarebitu poleks, on postituse lõpus ka laiemat ala hõlmav aiaplaan, tõsi küll -ilma selgitusteta.


Seletus joonise juurde
Valge laik joonisel - varjuaiaks kujundamist vajav ala.

Helehall "kraanikauss koos äravoolutoruga" on tegelikult paekvidest laotud teerada, mis viib maja juurest tarbeaeda. Kohas, kus rada kaheks jaguneb, jääb otse vastu poolringikujuline ürdiküngas . Teeraja laius on ca 1,2m ja selle kõrgemas servas on ca 25cm kõrgune tugimüür. Hetkel tugimüüri peal peenras (kollase-punase sigri-migri) kollased ja punased kukeharjad, aga hea meelega koliks need sealt ära.

Päikesega nool näitab päikese suunda.

Teine suurem nool paremal küljel tähistab kallakuala vahemikku, nooleots viitab madalamale alale. Kallak on kaunis järsk - umbes 30 kraadi. St. praegu asuvad kallaku peal mängumaja, osa paekiviteest, leedrid, kukeharjad.

Mõõdud joonisel a= 7,5m, b=10m, c= 8,5m.

Must katkendjoon tähistab planeeritavat kitsukest teerada (võib olla lihtsalt mullatee), mida mööda lapsed saaksid mängumaja juurest "lõigata" tarbeaia suunas, samas võib seda rada ka edasi arendada käiguks läbi varjuaia (lisaks siis juba olemasolevale paekiviteele).

Rohelised põõsad punaste täppidega on punased leedrid. Väga kõrgeks ei taha neid lasta kasvada, hetkel selline plaan, et lõikan igal kevadel maani - niikuinii viskavad suvega mitu meetrit.

Pinnas - kallaku osas kruus vähese mullaga, paepealne, pigem aluseline. Allpool tasasemal alal on pinnaseks ligi meetrisügavuselt väga viljakas mullakiht, vetruv ja turbane, aga ilmselt mitte happeline.

Varjuaias eelistaksin taimedest pigem suuri püsikuid, põõsaid ja/või madalaid puid, hea katvusega pinnakattetaimi eesmärgil, et poleks väga intensiivset rohimisvajadust kogu ala ulatuses, mingil määral rohimist on OK. See käib muidugi selle aja kohta, kui taimed on oma täissuuruse saavutanud, enne seda olen muidugi nõus ka rohkem vaeva nägema.

Kuidas kujunadada?Kas seal võiks veel midagi peale taimede olla - rajatisi? Mida, keda, kuhu, kui palju istutada? Kas teha lisajalgrada? Jne.

???

So far I have planned main flowerbeds (circle bed and long border) in sunny location beside large lawn area. These beds are fully visible not only from living-room, kitchen and bedroom windows, but also from two terraces. I like this planning, but on the other hand it feels boring - the same view all the time!

Now I wanna some kind of hidden area without wide open views. So I have decided to design the shade garden (probably with curved path through it). I already found the location, but I don't have any design ideas for that place yet. If you have any designing ideas, thoughts, details, tips for my shade garden - any advice would be welcome!

This is the map for future shade garden, white area needs designing (there is also map for larger area at the end of this post):

More information: Two arrows on both sides mark downslope area (about 30 degrees), the arrow top directs to lower part of land. The soil of downslope area is gravelly, well drenaged, dry and not very rich, the soil of lower flat area is extremely rich and deep, with average moisture. Dimensions: a= 7,5m, b=10m, c= 8,5m. Black discontinuous line marks narrow path, which could give children a shotcut from playhouse to veggy garden. Green shrubs with red dots - existing red elders sambucus racemosa.

So - any ideas?


Mõned fotod ka: Paekivitee keskosa - paremale kallaku peale jääb sarapik, mis hetkel veel varju ei anna, sest põõsad on istutatud (roheliselehelised) ja külvatud (punaselehelised) alles eelmisel aastal.
The middle section of limestone path. Coryllus avellana grove has been planted last year on slope at the right hand of the path, so you can't see the grove shade yet on this photo.

Sama teerajalõik vastassuunast, st kallakuosa jääb vasakule ja tasane maa paremat kätt.
The same section of the path, but shot from opposite side - so the slope is on left and and flat area with rich soil on right.


Et see kraanikausi äravoolutoru meenutav joonis väga kontekstist väljarebitu ei paistaks, lisan informatiivses mõttes ka suuremat maa-ala hõlmava plaani:


Map of larger area, just for information, without explanation details.