Kolmapäev, aprill 11, 2012

Uudiseid rõdult ja kasvuhoonest


Kuniks kaktused ja teised õueelanikud uuesti teki üle pea tõmbasid (meiekandis on tänagi veel lauslumi maas), on sügelevaid näppe hea ravida kasvuhoones ja rõdupeenras.

Selle aasta üks märksõna on maasikad. Kuumaasikad on külvatud, tärganud, kassetti pikeeritud ja peaaegu valmis istutuseks. Aga hetkel on selle asja juures mitu konksu - üks, et lumi on maas, aga see on tühiasi - paari päeva küsimus, kui ilmateadet uskuda. Teine konks on tõsisem pähkel - tahaks kuumaasikad, kes teadupärast kogu suve saaki annavad, hästi lähedale põnnide tegevusväljale istutada. Kõrgpeenar mängumaja ja liivaala juures on selleks perfektne koht, kuid praegu on seal peenras tulbid! Istutan tulpide vahele ja loodan, et suvel saan maasikpuhmaste alt tulbisibulad kätte? No ei ole tark mõte. Kasvatan maasikataimi seni kasvuhoones pottides ja istutan alles peale tulpide ülesvõtmist peenrasse? Aga see võtab ju niiiiiiii kaua aega. Huvitav, kui paneks nüüd tulpidele katteloori peale, kas see kiirendaks protsessi, ons keegi proovinud tulpe katte all kasvatada?

Ja äkki on kellelgi ideid, kust ma aedmaasika meristeemtaimi veel sel kevadel saaksin hankida?

Rõdu rohetab juba kolmel korrusel.

Kahe kevadega on selgeks saanud, et suur polükarbonaatkattega kasvuhoone soojeneb kiiremini ja hoiab ka sooja paremini, kui väike kilekasvuhoone ja seega võib sinna juba tunduvalt varem taimed istutada. Paningi sel aastal seemned varem mulda - baklazhaanid ja esimesed paprikad on juba päris asised. Tomatid oleks ka, kuimitte keegi pikasabaline beezikarva tegelane poleks 4 kastitäit värskelt potistatud tomatitaimi idulehtedeni maha kärpinud. Selline väike tagasilöök siis, aga nüüd on lõksud ründerelvastuses ja katsugu veel keegi võõras minu vara kahjustama tulla.
Üks vaenlane on juba langenud, aga igaks juhuks me sõjatehnikat veel välja ei vii - mine tea, äkki oli rünnak tomatitele grupiviisiline. Osad potid täitsin siis uute taimedega, teistest tulevad idulehe kaenlast uued võrsed, mõned potid on veel ootel.

Siis on rõdul veel selline eksperimentaalne kassetitäis - kes arvab ära, mis siin kasvab?

Kasvuhoones olen juba mitmel korral asjatanud, salatid juba tärkavad.

Mul on kangesti hea meel, et eelmisel aastal sai salati sordikatsetusi tehtud. Tükil ajal me salateid ei kasvatanudki - eks see vene ajast pärit kergelt mõrkjaks kiskuv ja lõigatuna kiirelt närtsiv üksainumas sort oli eelarvamusi tekitanud. Aga nüüd on salat meie toidulaual üks oodatumaid vilju. Kui peaksin valima vaid ühe sordi, siis oleks see raudselt rohelist karva jääsalat "Frillice" - ei lähe mõrkjaks, lehed on mahlased, krõmpsud ja tugevad ka pärast seismist. Kiire kasvuga on ta ka, mis kevadel ju oluline. Ja tema lõhestunud servadega lehed on ilusad nii peenras kui laual. Teisele ja kolmandale kohale jäid sordid "Little Gem" ja "Grimson". Viimane oma punase lokilise leheservaga, kes koos "Frillicega" võib vabalt kaunistada iga rõdupotti.
"Frillice" ja "Grimson"
"Little Gem"
Veel ei ole hilja salatiseemet soetada;)