Reede, aprill 24, 2009

Ülaste õitsemise aegu


Päevad on mõnusalt soojaks läinud - päikest naudib nii inimene kui ka loomapere. Koidikul, kui maa alles härmas ja veel helgib jääkirmetis, alustab oma valjuhäälset mokalaata linnupere. Päeva edenedes jõuab soojus puudeladvust alla maale ja veele. Ülased pakivad oma õie valla. Elu näib muretu ja ilus - linnud liuglevad kevadiselt sini-sinise taeva all ja konnapere koguneb tiigis. Kõrgehäälsele siuts-säutsule ja trillerdusele lisandub konnapapade madal jorisev tämber. Konni on palju, õige palju, kohe päris palju - iga päikeses helkiv kühmuke siin tiigivees on hr või pr konn.

Kõik olekski parimas korras, aga paraku on kahe vee vahel asfalttee. Tee on pikalt sirge ja kiirused suured. Teeületus on loterii - loterii elu ja surma peale. Loterii, kus piletit võtmata jätta ei saa - konnaisandate meelitav kurguhääl teisel pool teed ei jäta valikut. Õnnelikud on need, kel õnnestus tabada autovaba hetk. Õnnelikud on need, kelle ees auto peatub. Õnnelikud on need, keda aidatakse turvaliselt üle tee.
Aga mitte kõigil ei lähe nii hästi - hoolimata ajutisest kiirusepiirangust ja hoiatussiltidest ei aeglusta käiku mitte iga mööduv auto...


See teejupp, mida konnad massiliselt ületavad on tavaliselt mõnikümmend meetrit, see aeg vaid üürike paar nädalat. Võtkem siis autoroolis konnarände kohtades hoogu maha ja laseme nõrgema üle tee! On ju ajaline kaotus tühine võrreldes konnakoorikontserdist saadava elamusega.

Kolmapäev, aprill 08, 2009

Poriaja iluandjad...

ehk igihaljad püsik-pinnakatjad on esimesed, kes lume sulamise järel istutusaladel silma rõõmustavad. Kuigi täna hakkasid siis lõpuks ka minu aia lumikellukesed õitsema, on muidu õievaesel ajal iga roheline tuust asjaks peenart ilmestamas.

Olgu need siis kõrrelised või akakapsas...

arendsi kivirik...
tiarell...
helmikpöörised...
kirjuleheline hanerohi...
või suisa isuäratavalt värske väljanägemisega tipmine puksrohi.
Muide, praegu, kus maa juba poolenisti sulanud, on ülimalt mõistlik aeg ka saagikoristuseks. Maapirnid tunduvad kevadel märksa väärtuslikum kraam, kui sügisel, kus aed heast-paremast söögikraamist niigi lookas.
Maapirnist ehk topinamburist saab maitsva püreesupi. Mina keedan maapirnid esialgu koorimata kujul potis ära, siis tuleb koor kergesti lahti. Edasi panen patta lihapuljongi - seda on lihtne külmikust võtta, kui teil peaks samasugune kuldaväärt meespool olema, kes regulaarselt iga nädal puljongi valmis keedab:). Lisaks puljongile lähevad patta porgandid, maapirnid, maitseained, tiba suitsusinki ja vahetult enne poti eemaldamist tulelt kukeseentega merevaik. Püreestan saumiksriga ja valmis ta ongi! Värske basiilikulehekese asemel eelistaksin küll tilli, aga no mis teha - tillihooaeg ei ole meil veel käes. Iseäranis hää toit hetkel minusugusele dieedipidajale, kes talve läbi laua taga istudes omale liigselt kilod külge töötanud.