Augustikuine tarbeaed on kui hulgiladu, kust kraami täis kastid voorivad köögi poole ja tühjad aeda tagasi. Viimastel päevadel on asi puhta hulluks läinud - juba on kärugi käigus! Kuidagi järsku tuli see sügis ja öökülmaähvardus, aga et kõrvitsad on juba päris kõrvitsa mõõtu, siis oli igati mõistlik need ulualla ära tuua.
Lisaks suvikõrvitsatele kasvas meil sel aastal kolme sorti kõrvitsaid - suur võikollane 'Gigant', mis kasvas tõesti suureks hoolimata sellest, et seeme sai mulda alles juuni keskel; rohelise koorega õlikõrvits, mille seemneid on lastel mugav talvel näksida, sest kooreta seemneid pole vaja kestadest puhastada ja spagetikõrvits (valge). Ega ma täpselt teagi, kas spagetikõrvits on pigem kõrvits või suvikõrvits - igatahes ajab ta oma viljad pikkadele võsudele nagu tavakõrvits, mitte ei kasvata põõsast nagu suvekõrvitsad enamasti.
Ka arbuusi ja melonikasvatus läks sel hooajal asja ette. Arbuuse saime kenasti juba eelmiselgi aastal, aga meloneist jäime tollal täitsa ilma. Nii ei olnudki mul sel aastal teab mis motiivi meloniseemneid osta ja külvata, küll aga panin talvel supermarketist ostetud kantaloupe-tüüpi meloni seest seemned tallele ja külvasin need kevadel mulda ja oh, mis kena üllatus - sel aastal sai ka meloneist asja!
Tomatitest nagu arvata oligi, tulid suuremad, ehk nii poole kg kanti tegelased, kergest kiletunnelist. Siin üks nunnu konkursi kandidaat üle 600g.
Kurgid, tomatid, paprikad,aedoad on terve augustikuu rännanud purkidesse - marineeritult ja soolatult, salatina ja supipõhjana. Ühtki salaretsepti mul pole - mis internetist silma kargas, seda tegin.
Vesi juba kees, kui maisitõlvikutega alt aiast tagasi jõudsin - suskasin siis need potti ja lisaks poetasin veel ühe paar päeva tagasi korjatud tõlviku teiste sekka.
Uskumatu, kui suur vahe on äsjakorjatud ja paar päeva seisnud maisil! Värskelt korjatud mais on keedetult ülimalt magus, seisnud mais aga absoluutselt ilma igasuguse maitseta. Igatahes kinnitas meie pere hindamiskomisjon teooria paikapidavust 100%-liselt ja täiesti maitsetu varemkorjatud tõlvik rändas kompostiämbrisse.
Positiivsest küljest näitasid end sel aastal nuikapsad - mu kevadised seemneostutiirud otsimaks "nuikapsast, mis ei putku" kandsid vilja ja tõepoolest on erinevalt eelmisest aastast seekord sattunud mõnusad mahlased nuikapsad ilma puitunud kiududeta viljakehas.
Esimest aastat kasvasid tarbeaias rooskapsad. Nendega läks...eee...nii nagu esimeste vasikatega ikka pidavat minema - nimelt ei pidanud ma vajalikuks õigel ajal rooskapsateadust tudeerida ja seetõttu jäid aug alguses taimede ladvad näpistamata :( Aga noh supi sisse oleme sealt minikapsaid ikka saanud ja küllap jagub neid talveks sügavkülmagi.
Mõned tegelased tabeaias hiilgavad rohkem ilu kui kasuga - hetkel on täies õieilus ligi 3m kõrgune maapirn ehk topinambur. Ta mugulad sünnivad küll süüa ja maitsegi on mõnus, aga kuidas neid tillukesi kääänulisi mugulaid koorida nii, et see tegevus esimese 5 minuti jooksul totaalselt ära ei tüütaks, seda ma küll pole veel avastanud. Kahju!