Teisipäev, juuli 29, 2008

Takseerime tarbeaeda - In veggie garden

Brrr...kui külm oli esimene pool suvest! Õnneks on viimased päevad ja ööd lõpuks juba suve moodi :) Vaataks siis üle, kuidas asjad tarbeaia poolel edenevad.
Brrr...so far the summer has been very cold this year! Only last few days look more like summer itself. Lets take a tour around veggie garden!
Arbuusid ei edene kuidagi- isasõisi isegi on, aga tolmutada pole nendega kedagi. Maisid on ikka veel allameetrimehed ja paprikad õues lihtsalt ei edene.
Water melons are freezing even under the garden blanket this year. I assume that harvest would be zero. Other warm-lovers - corn and sweet peppers do the same.
Bataadil on ka ilmselgelt külm olnud, kuigi tal on omaette 1x2m kõrgpeenar, millele U. puidust äärise ehitas. Minu plaani järgi pidid bataadivõsud siit kaunilt üle ääre langema -no vaatame... äkki sügiseks.

Sweet potatoes look quite OK, but not that lush yet as I expected.


Herned, mis paduvihmade ja rahehoogude all raskusest lääbakile vajusid, on viimasel nädalal taas ninad taeva poole keeranud.

Peas were pushed down by the rain and hailstones.

See-eest on jahedam suvi soodne olnud kapsalistele -brokkoli juba paras potti rändama :)

From positive side, the chilly weather has been favorable to cabbages, broccoli etc.

Peakapsas on meie aias lausa uustulnuk. Olen kogu aeg arvanud, et kapsast pole kahjurite tõttu võimalik maheviisil kasvatada, aga juhuslikult on mu esmakatsetuseks eriti hea aasta sattunud - kapsausse pole näha olnud.

Cabbages look perfect this year - no pest's attack, which is very important in case of organic gardening.
Teine uustulnuk on fenkol - peaks ka asja saama!
Fencol looks promising, too -newcomer in our garden.
Tomatid kasvuhoones on ilusad... ilusad rohelised. Mõned väljavalitud leiavad vahel punasemaid ka. See poolemeetriste viljakobaratega viinamarjatomat peaks olema Gardener's Delight. Peaks, sest ei mäleta, et oleksin ise viinamarjatomati seemneid ostnud, aga kevadel The Gardener's World ajakirja vahel saabunud seemnepakk sai mulda külvatud küll.
Tomato plants in tomato house are full of fruits, especially cherry-type tomato 'Gardener's Delight'.
Marjasaagi üle kah sel aastal nuriseda ei saa - paar aastat tagasi istutatud kaherealine marjahekk kraavi kaldal lubab sel aastal nii kiselli keeta, kooki küpsetada kui ka kraami sügavkülma tallele panna. Siit hekist leiab valgeid, punaseid, musti sõstraid, kukerpuid, kuslapuid ja arooniaid. Tikripõõsad, kui veidi madalamakasvulisemad, asuvad omaette istutusalal.This year is really good for berries. We had more strawberries than ever before. Berry hedge, planted 2 years ago, produce already fruits enough for both desserts and preservation in deep-freezer. The hedge contains of black, red and white currants, barberry, aronia and edible lonicera.
Tõeliselt hea meel on vaarikate üle, mis eelmisel kevadel istutatud said - tänu sademerohkele suvele on praegu peenral juba meetrilaiune ja mehekõrgune lopsakas roheline müür.

Rasberries, planted last year, have flourished really well. New shoots aremore than 1,5m high and cover thickly whole 1m wide bed.

Lõpuks võtsin end käsile ja sukeldusin kääridega viinamarjadžunglisse - nüüd hoopis parem soeng, eks ole? My grape bed. No fruits this year, as plants are so young.
Viinamarju sel aastal tulemas pole -miskipärast külmusid eelmisel aastal jäetud viljaoksad talvel ära - no noor taim ka alles ja ega ma ei katnud teda kuidagi. Lohutuseks tegi U. latakatest viinamarjalehtedest dolmasid.

Few days ago I cut the biggest plant strongly back and my husband prepared dolmas from grape leaves.

Ürdipeenrast möödudes on tunda pizzalõhna -pune ehk oregano peibutab siin sumisejaid. Oregano

Tillipuhmad tarbe-ja iluaia piiril on õites - paras oleks koos kurkidega purki panna. Dill is in full bloom. I should make dill picles - our children really adore these.

Laupäev, juuli 26, 2008

Laugud - Alliums

Laugud on sibulilledest mu suurimad lemmikud. Võrreldes teiste sibullilledega läheb neil küll kevadel mõnda aega enne kui esimesed liigid õitsema hakkavad, aga see-eest on hooaeg jälle kaunis pikk. Kõrval pildil kuldlauk allium moly.

Alliums are my favourite bulbs. It takes quite a while before the first species start to bloom, but fortunately they have quite long blooming period. Allium moly on photo.
Esimesena õitseb karulauk ürdipeenral.
Allium ursinum in herb garden opens the season.


Aflatuuni lauk allium aflatunense 'Purple Sensation' on samuti varajane.
Allium aflatunense 'Purple Sensation' is early, too.


Taas ürdipeenralt - murulauk allium schoenoprasum.
Allium choenoprasum in herb garden


Karatau laugu keradAllium karatavienseLauk 'Hair' vajab hoolikalt valitud tausta, et ta lokiline pea märkamatuks ei jääks.Allium 'Hair'

Kuldlaugu õievarred kasvavad vaid 15cm kõrguseks, kuid hoolimata sellest ei jää säravkollane värv kaugemaltki märkamatuks.

Allium moly


Turkmeenia laugu õiekerad ulatuvad ligi 25cm läbimõõduni. Eelmisel sügisel külvasin selle laugu seemneid paarile vabale kohale peenras - tärkasid nagu kulda, aga paraku oli säärast juuspeent muru võimatu umrohust rohida ilma seemikuid vigastamata ja nüüdseks pole seal miskit enam järel. Tundub, et mõistlikum on siiski sibulaid osta - seda enam, et seemnest täiskasvanud taimeni jõudmiseks kulub ca 5-6 aastat.
Allium christophii flower balls reach 25cm in diameter. Last autumn I sowed some fresh seeds of allium christophii, which germinated very well in spring, but as seedlings were extremely thin, it was almost impossible to weed these. For now I have weeded out all of them. So next time I prefer to buy bulbs. In additoin to weeding problem, it takes 5-6 years waiting to get adult plant from allium seeds. Although the gardening is teaching patience to one, I am not that patient person yet :)
Taevassinine lauk Allium caeruleum

Koonuslaugu tumepunased tikutopsimõõtu õisikud on vahvad mitmekesi koos. Millegipärast meenuvad neid vaadates kohe lapsepõlveajast vanatädi punasemummulised kohvitassid :)
Allium sphaerocephalum
Hiidlauk kasvatab ligi meetrise õievarre, kuid õisikukera jääb aflatuuni lauguga samasse mõõtu. Allium giganteum grows ca 1m high.Nii verivärske lauk minu aias, et nimigi meeles pole.Sry, but I don't remeber the name.

Laupäev, juuli 19, 2008

Uued peenrajupid - New beds

Ei teagi, kust alustama peaks, kui tahta kõik ausalt ära rääkida - kas päevast ligi kuu tagasi, kui meie õuele vuras pooleldi üllatuslikult üüratu koorem võrratuid püsikutaimi või suisa möödunud talvest, kui elutoast aknast otse avanev jupike kibuvitsavõsast maastikku mind ajusid liigutama sundis.

The first 6 photos of this post represent new shrub/perennial bed before and during its creation. The rest of photos are from different parts of my garden.

Talvine vaade kibuvitsavõsale

Selge on see, et kui kaasaiahull siberlane oma taimekoormaga meite poole poleks sattunud, oleks minu ajud siiamaani elutoa aknast avanevat võsamaastikku "imetlenud". Aga nüüd tuli kärmelt liigutama hakata. Iseäranis suur oli mu imestus, kui kaasa omaalgatuslikult veel selsamal hilisõhtul kibuvitsu juurima asus. Just - seesama mees, kes kaks kuud hernenööride tugiposte maasse rammis, tegi 1,5 nädalaga võsast valmis peenra! Esialgu mõtlesime, et vana ja uue peenra ühenduskohta jätame murutee.Erinevalt kibuvitsadest said kadakad võimaluse oma senises asukohas edasi pesitseda. Kadakas alloleval fotol võib tunduda küll haledavõitu, aga võrreldes tema praegust väljanägamist mitme aasta taguse ajaga, mil ta rinnuni heinas oli kasvanud ja üksnes kasin roheline ladvatutt kadaka elusolekust märku andis, on ta praeguseks tublisti kosunud ja isegi võrdlemisi mullapiiri lähedalt uue rohelise oksakese välja ajanud. Ma pole küll veel päris otsustanud, aga võimalik, et ühel päeval rakendan teda suureõielise elulõnga toena.

Pisut järele mõeldes, tundus, et kuigi lihtsaid mururadasid lookleb aias juba ennegi, ei ole antud kohas selline lahendus kuigi mõistlik. Nii sündis nädal hiljem mururaja asemele uus paekivist astmekividega ja killustikuga täidetud vahedega jalgrada. Esialgu näib tee ebaproportsionaalselt lai, kuid kui aastatega servadesse istutatud puhmikud ja padjandtaimed muist pinda teeservadest ära napsavad, saab asi loodetavasti igati tipp-topp välja nägema. Praegune mõte on siin peenral katsetada peamiselt valgetes-hallides-lillades ja purpurkarva toonides põõsaid ja püsikuid - selle uitmõtte alusel saigi olemasolevatest peenardest-pottidest esimesed asukad kokku kogutud - kõrrelised, hokkaido kukehari, alpi jänesekäpp, põõsasmaran Mc Kay's White, siidipöörise puhmas ja kaugemal tagaservas läikiv hõbepuu. Tegelikult kiirendas siberlase saadetis töid nii mitmes muuski aiaosas. Senini siia-sinna mööda aeda laialipillatud hostad said koos uute sõpradega kõik istutatud maja põhjapoolsesse - valgesse, kuid otsese päikese eest varjatud - peenrasse, kus varem asusid juba Poolast kaasa toodud okkalised ja seemnest kasvatatud ameerika helmikpöörised.Mitut sorti rodgersiad, laudleht, kilpleht nõudsid kah omale tutika istutusala välja kraavi laugele kaldale.

Mõned uutest taimedest leidsid esialgse koha siin, kust aja jooksul olen neid juba "õigematesse" kohtadesse ringi transportinud.No kas pole võrratud tegelased - näiteks palmilehine tarn Carex muskingumensis...
... või kureraha Geranium, millelt mu polnud südant kõiki õisi parema juurdumise nimel eemaldada. Suured suured tänud siberlasele! Ja oi kui te teaks, kui kaunis on ta enda aed!

Kolmapäev, juuli 16, 2008

Kukekannused - Delphiniums

Hetkel on meie aias kukekannuste õitseaja haripunkt. Et kõik nad on seemneist kasvatatud, siis on värvivalik üsna lai - on heledamaid ja tumedamaid, lillasid ja siniseid ja isegi eritoonilisi valgeid.

Delphiniums are in bloom right now. All delphiniums in my garden I started from seeds - the color range include different shades of blue and purple and white.










Valged kukekannused koos valgete muskuskassinaeriste ja õitsemist lõpetavate valgete vägiheintega moodustavad kõrge valge müüri. Tõsi küll selle üksluise"müüri" plaanin sügisel lahti lammutada ja teist värvi püsikutega kokku sobitada.
Paar valgeõielist on sattunud eriti suure ja osaliselt täidetud õitega.Ilu- ja tarbeaia piiril on sel aastal kukekannuste naabreiks üheksavägised. "Sel aastal" seetõttu, et tegemist on seemnekülvide ülejäägiga, mille asemel järgmisel suvel saab olema vaarikapeenra äärne teerada. Viimane pilt ei ole mitte ekslikult siia sattunud - esiplaanil on Chelsea pügamise (ingl. k. Chelsea chop) eksperimenteerimise ohvriks langenud kukekannused. Tegelikult nad täitsa kõbusad, üksnes õitsemise lükkas lõikus hilisemaks ja lehestik on pügamata taimedest poole madalam. Chelsea lõikuse tulemustest plaanin omaette postituse teha kunagi hiljem, kui enamik lõigutuist juba õisi ka on näidanud.