Esmaspäev, august 25, 2008

Kobarpea - Ligularia

Kas teadsite, et
  • kobarpead kuuluvad korvõieliste sugukonda;
  • neid leidub Aafrikas, Aasias, Hiinas ja Jaapanis, ka Euroopas;
  • kobarpea eelistab kasvada poolvarjulistel huumusrikka niiske pinnasega aladel
  • harilik kobarpea Ligularia sibirica on Eestis I kategooria kaitsealune liik;
  • Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kust võib leida hariliku kobarpea looduslikke kasvupaiku;
  • kahjuks piisab kahe käe sõrmedest, et üles lugeda elujõulised hariliku kobarpea populatsioonid Eestis. Nende säilimiseks on hariliku kobarpea püsielupaigad võetud kaitse alla.


The present post is about Ligularias. In Estonia only Ligularia sibirica grows in wild nature. As it is extremely rare - the Ligularia sibirica and its natural habitats are under protection.






Kevadest kasvab ka meie aias nooruke harilik kobarpea Ligularia sibirica.










Sarnase püstise õisiku kasvatab ka Veitchi kobarpea (L. veitchiana), kuid tema rohelised lehed on pisut suuremad ja ümmargusemad.







Ligularia veitchiana











Eriti pikki kollaseid õieküünlaid näitab sale kobarpea "The Rocket"







Ligularia stenocephala "The Rocket"












Przevalski kobarpea sügavalt lõhestunud lehtede vahelt sirguvad tumepruunid õievarred püüavad pilku juba enne õitsemist.
Ligularia przewalskii















Hoopis teistsugused, lameda kujuga, õisikud on hambulistel kobarpeadel. Sordi "Desdemona" lehed on altpoolt punakad, pealt rohelised.
Ligularia dentata "Desdemona"

Sordi "Marie - Britt Crawford" lehed on ka pealtpoolt purpurpunased. Õitsemise ajaks muutub lehevärv pisut rohekamaks.
Ligularia dentata "Marie - Britt Crawford"

Veel võib leida netis tuhnides leida Ligularia tangutica nimelise kobarpea. Samas tuntakse teda ka tanguutia kuldkepina ehk Sinacalia tangutica nime all. Mine võta siis kinni, kumb õigem on või on heal lapsel lihtsalt mitu nime. Sel aastal said esimesed lehed kevadkülmast näpistatud, mistõttu on taim nüüd suve lõpuks alles poolemeetrine õitsemist alustamas.




Ligularia/Sinacalia tangutica









Sel aastal on müügil ka hõlmine kobarpea Ligularia palmatiloba, mida ma pole veel jõudnud oma koju tassida, aga eks midagi, millest unistada, peab ka jääma :)


Kolmapäev, august 20, 2008

Chelsea lõikus - Chelsea chop

Olen vist juba mitmel korral lubanud tutvustada üht selleaastast aiaeksperimenti - Chelsea lõikust. Chelsea lõikus on meetod, mis seisneb suve lõpul - sügisel õitsevate püsikute tagasilõikamises kolmandiku võrra või enam eesmärgiga kujundada kompaktsemad taimed, mis ei vajaks hilisemat toestamist. Taimi kärbitakse enamasti mai lõpul. Kuna enam-vähem samal ajal leiab aset ka kuulus Chelsea Lillenäitus, on ka lõikus nimeks saanud Chelsea Chop.
As I have promised earlier I want to introduce my garden experiment of Chelsea Chop. Chelsea Chop consists of cutting back the stems of growing perennials by a third or more in order to create more compact plant. It is suited to perennials that bloom from late summer to autumn. The name of the method derives from timing - about that time (at the end of May) the RHS Chelsea Flower Show takes place.


Kevadel 23. mail lõin käärid sisse nii mitmelegi tegelasele. Katsealusteks valisin üksnes neid, kelle puhul oli piisavalt palju taimmaterjali ka võrdluseks. Esiteks Eestis looduses levinud suur kukehari sedum maximum, kelle naksasin umbes poole madalamaks. Õitsema hakkas esimesena pügamata taim, ka õisikud olid lopsakamad. Samas vajus lõikamata taime puhmas õitsemisajaks inetult laiali.On the 23th of May I chopped some perennials in my garden. Sedum maximum unchopped.


Kuigi pügatud puhmas alustas õitsemist ca nädal hiljem ja tema õisikud on tagaasihoidlikumad, püsib ta siiani kompaktne. Sedum maximum chopped - less bloomy, but more compact plant.


Teine püsik, kelle õitsemisaega pügamine mõjutas ja kohe olulisel määral, oli kukekannus. mai lõpus lõikasin satsi kukekannuseid 15cm kõrguseks ja osa 25cm kõrguseks. Esialgu jäid pügatud taimed üsna inetu väljanägemisega torujad varretüükad peenral turritamas. Delphiniums chopped leaving stems 15cm high.

Kui pügamata kukekannused õitsemist alustasid, polnud madalamaiks pügatutel veel õisikuvarsi näha. 25 cm kõrguseks jäetud taimed hakkasid õitsema, kui pügamata taimed olid lõpetamas, õisikud ei olnud nii pikad kui pügamata taimedel. While uncut delphiniums were fully in bloom, cut ones didn't have even flower stems yet.

Madalaimad alustasid õitsemist alles tükk aega hiljem, kui pügamata taimedelt olid juba äraõitsenud varredki eemaldatud. Nii taimed ise, kui ka õisikud jäid lühemaks. See-eest aga ei tekkinud vajadust taimi toestada. Chopped delphiniums started to bloom, when others blooming period was already passed. Though chopped ones remain shorter and didn't need any support, their flower stems were shorter, too.

Käoking lõigatud ja lõikamata variant alustasid õitsemist üheaegselt, lõigatud variant jäi küll teisest kolmandiku võrra lühemaks ja püsis ise püsti, kuid visuaalselt meeldib mulle pügamata variandi kõrge roheline sammas enne õitsemist ja ka pärast õite eemaldamist palju enam. Pealegi annab käokinga võrdlemisi hästi varjatult toestada - eelmisel aastal piisas vaid lehtede varjus varte ümber veetud nöörist ilma tugipostideta. Fotol ees lõigatud valge-sinisekirju käoking, vasakul taga lõikamata sinine. Aconitum chopped in the front and unchopped in left. Chopped ones didn't need support, but flower towers remain also shorter.

Sügisheleeniumitest valisin pügamiseks kõige kõrgemakasvulise, mis praeguseks on kahemeetrimees. Tema esimesed õied on juba avanenud. Helenium autumnale - 2 m high.



Sama taime maikuus poole võrra kärbitud variant on praegu 1,2m kõrge ja kaetud alles õienuppudega. Kollane laik heleeniumi lehtede vahel on kanepilehise ristirohu pealetükkiv õisik. The same helenium, chopped in May, is now 1,2m high. Blooming is delayng a little bit.



Vabalt kasvada lastud monardapuhmad on sel aastal tohutu kõrged - nii 1,7m. Neljast puhmast langes pügamise ohvriks üks, millest praegu pilti teha üsna võimatu on - enam, kui poole madalamana kadus teine teiste mõnardade ja flokside vahel ära. No ja mis lopsakat õitsemist seal varjus ikka oodata - õitseb, aga mitte väga rikkalikult. Toestamise koha pealt ei ole midagi raporteerida, sest seda ei vaja ka pügamata taimed. Monarda dydima in full size. I have no the view of the chopped version, as it is shorter by half now and lost inbetween higher partners.

Virgiinia tonditupik on üüratult leplik taim- sai teda pügatud kohe mitmelt kõrguselt, aga õitsemist alustasid kõik taimed samal ajal. Physostegia virginiana cut down to 15cm and 25cm.



Taimede lõppkõrgus kujunes sõltuvalt tagasilõikamise tugevusest erinevaks. Alloleval fotol on hästi näha, et kõige madalamaks (15cm) pügatud taimed (fotol paremal all) on õitsemise ajaks enam kui poole madalamaks jäänud, kui pügamata taimed (paremal üleval). Fotol vasakul tagasihoidlikumalt lõigatud tonditupikud. Muide, tonditupiku leplikkus väljendub ka tema omapärases võimes säilitada õisiku kalle, kui seda küljele kallutada.

Despite cutting back, all plants of physostegia virginiana started to bloom at the same time. The shortest plants (in front on the photo) remain more than half shorter than unchopped plants (on the upside-right).

Kokkuvõtvalt võib märkida, et Chelsea lõikuse tulemus on eri taimede puhul erinev, mistõttu lõikuse mõttekus sõltub eesmärgist. Kui pügamise eesmärgiks on toestamisvajaduse vältimine, on kukekannuste, käokingade ja kukeharja osade sortide, mis tavaoludes laiali vajuvad, lõikus põhjendatud. Kui eesmärgiks on õite maksimaalne lopsakus, on targem pügamata jätta. Kui soovitakse kõrgekasvulistest püsikutest madalamaid variante, on pügamine abiks, kuid nõuab omajagu katsetamist, et saavutada kavandatav lõppkõrgus. Kui eesmärgiks on püsiku õitseaja pikendamine, on taimede erineva tugevusega kärpimine osade püsikute (kukekannus, kukehari) puhul abiks. Ilmselt kasutan tulevikus lõikust ühe heleeniumipuhma kallal, mis 2 meetrisena näib oma asukohas liig esiletükkivalt kõrgena ja osade kõrgemate kukeharjade puhul. Katsetada võiks edaspidi veel sügisastrite, võsa-raudrohu ja pärl-hõbelehe peal.
As a result of experiment I will use the Chelsea chop in case of helenium and some sedums in future. Perennial tall asters, anaphalis margaritacea and achillea ptarmica in my garden deserve future experimenting.

Kolmapäev, august 06, 2008

Südasuvised õied - Perennial garden

Kesksuvised õitsejad - roosid ja päevaliiliad - kutsuvad aeda end imetlema. Kui ainult nii külm ja vihmane ei oleks... Teisalt jälle - ehk ongi parem, saavad selle aasta istutused end mugavamalt sisse seada ja küll neid päikeselisi suvesid edaspidi ikka tuleb! Näiteks järgmisel aastal, kui mu tööstaaž peaks ühe korraliku suvepuhkuse ka juba võimaldama.

It's time for roses, daylilies and many other perennials in my garden.
Roos 'Sunset song'
Rose 'Sunset Song'
'Scneewitchen'
Rose 'Schneewitchen'

No ma ei tea - nad oleks nii ilusale ja eriti suure õiega roosile ikka nime ka võinud panna, aga Poolast ostetud taime sildil oli nimeks märgitud üksnes Nr 127To my mind, this rose with extra large blooms could deserve a name, but when I bought it from Poland in spring, it was named just 'Nr 127'

Nimetu potiroos, kes peenral sirgunud ligi meetriseks paksult õisi täis kaunitariks.

Nameless rose

Madal potiroos
Nameless too.

Päevaliilia 'Three tears'

Daylily 'Three Tears'

Vana hea 'Sammy Russell''Sammy Russell'

'Frans Hals'

'Frans Hals'
TundmatuNameless

Aga rohkem kui suursugused üksikud õied meeldivad mulle lihtsad püsikukooslused - minu lemmikpilt punane päevakübar ja kukesaba 'Rosy Gem'More than single blooms I like scenes with simple and tolerant perennials. This is one of my favorite pics - Echinacea purpurea and Lythrum salicaria

Monardad on sel aastal vihmaveest jõudu ammutanud ja pürgivad inimesekõrguseks - pildil ülal paremal, piimjaõieline kellukas paremal keskel, karpaadi kellukesed foto allservas.Monarda didyma, campanula lactiflora, campanula carpatica.

Piimjaõieline kelluke lähemalt
Campanula lactiflora
Astilbe ja kukehari
Astilbe and sedum

Roosad kassinaerid ja valgeõieline võsa-raudrohi, sinakashallide lehtedega on kassiurb-puju.
Malva, achillea ptarmica
Iisop roosa ja sinine
Hyssopus officinalis

Veiste südamerohi ja kukesaba
Leonurus quinquelobatus
Virgiinia tonditupik
Physostegia virginiana

Mõned vaated kollasele ringpeenrale
Views of yellow circle bed