Türnpuu - Rhamnus catharticus

Olge kenad ja aidake tuvastada, mis puu või põõsaga on tegu. Päritolu - vaba loodus või siis lindude külvatud. hetkel on ta 1,5 m kõrge, aga mis ta lõplik kõrgus saab olema, ei oska öelda. Kasvab niiskemas pinnases.

I am looking for the specie's name. Can't say - is it shrub or tree, but right now it is 1,5m high.

Lehed meenutavad õunapuulehti, aga on pisemad. The leaves are quite similar to apple-tree, but smaller.

Praegu uhkeldab pisikeste mustade viljadega (diameeter 0,7- 1 cm), mis kinnituvad oksale üksikult. Black fruits (0,7-1 cm in diameter) in autumn.
Vilja sees on kaks viinamarjaseemne suurust kivikest. Two little stones inside the fruit.
Aitäh kaasamõtlejatele, tänu kellele on põõsas nime saanud - tegemist siis türnpuuga. Türnpuu on väga sarnane paakspuule, kes kuulub samasse sugukonda. Kõige iseloomulikumad tunnused, mille abil türnpuud paakspuust eristada on:

• türnpuu leheservad on tillukeste sakkidega, paakspuu leheservad on terved
• türnpuu lehed asetsevad okstel vastakuti või kimpudena, paakspuu lehed kinnituvad vahelduvalt
• türnpuu võrsetippudes on astlad, paakspuul ei ole.
  

Türnpuu armastab kasvada Lääne-ja Põhja - Eesti loopealsetel - loopealselt on tõenäoliselt seeme ka meile, vahetult klindi alla, idanema sattunud. Sügisel kannab puu kauneid süsimusti marju, mis paraku on mürgised.

Mõista-mõista, mis see on?

Aplaus ja 10 punkti hilisele, kes teadis absoluutselt õigesti, et taldrikul on magus kartul ehk bataat!

Enamik bataate kasvas kõverikeks või suisa vedruks, sest kevadel pikalt kestnud öökülmade tõttu jäid taimed kauaks potti ja keerutasid oma juuri ringiratast mööda potiserva. Kribalad need mugulad sel aastal kasvasid - suurim ehk andis poestostetud emamugula mõõdu välja. Kuna aga suvi oli erakordselt jahe, on alust arvata, et keskmistel aastatel on saak tõenäoliselt kopsakam.

Õunamustrid - Apple patterns

Tosinkond erinevas vanuses metsikut õunapuud (mitte metsõunapuud, vaid ilmselt lindude külvatud koduõunapuude järeltulijad) on paesel vähese mullaga klindikallakul omale sobiva kasvukoha leidnud. Mõned puud kannavad magusaid, teised hapusid, mõned punapõskseid, teised kollaseid, mõned suuremaid, teised väiksemaid ubinaid. Kui magusad kuluvad niisamagi söömiseks, siis hapumad kipuvad enamasti linnukestele jääma, sest no palju sa ikka jõuad aiakraami sisse konserveerida. Või õunakooki teha... Aga need ubinad, muist puu all maas ja muist puus, ikka kripeldasid hingel - kangesti tahtnuks hambad sisse lüüa, aga no ei saa - hapud :-S

Paar päeva tagasi võtsin kastitäie punapõskseid ette, puhastasin ja viilutasin, lapstööjõud ladus vabatahtlikult viilud pesutoa põrandale küpsetuspaberile.

Igasugu vahvaid mosaiigimustreid ja motiive tuli välja. Ega neid kauaks muidugi olnud, 36 tundi hiljem oli roosike närtsinud sõelapõhjaks ja abstraktsest loomakesest saanud luukere, aga see-eest olid õunatükid "valmis", isegi liighapu maitse oli õuntest koos veega välja auranud.

Nüüd olemegi mitu õhtut pesutoa õunavaibale ühest otsast uusi mustreid loonud ja teisest otsast jupikaupa "vaipa" purki pistnud.

Huvitav, mida kõike veel annaks põrandaküttel kuivatada!

Saagid salve!

Möödunud reedel lasteaiast tulles teatas pesamuna: "Emme, me tegime täna lasteaias sügispilti, mina joonistasin sinu ... /pikk paus/... kuidas sa ube korjad!"

Nojah, eks ta ole - lapsesuu ju ei valeta ja õigupoolest võtab see lause kenasti kokku kogu meie viimase kuu aiandustegevuse. Mitte, et me just iga päev ube oleks korjanud, aga kurgid ja kapsad ja tomatid ja kõrvitsad ja herned ja suvikõrvitsad ja porgandid ja oad ja sellerid ja kõik need, mis praegu meelde ei tule, tuli ju ometi kööki vedada, koorida ja tükeldada, konserveerida ja külmutada. Ja justkui sest kraamist veel vähe olnuks, tuli veel minna metsa ja niidule, rappa ja sohu, et ikka rohkem ja rohkem oleks, mida puhastada ja tükeldada, konserveerida ja külmutada...

Need riisikad kasvavad meil õue peal haavasalus - tunduvad kõige enam õunriisikate moodi olema või kui on paremaid pakkumisi, siis andke teada!

Kadakamarjad kah oma õue pealt võtta.

Samuti põldmarjad

Et möödunud nädalavahetuse ilm oli super, vähemalt võrreldes kõigi eelnevate ja järgnevate päevadega, siis seadsime sammud raba suunas.Jõhvikate korjamine osutus päris mõnusaks tegevuseks. Miskipärast oli mul varasemalt eelarvamus, et jõhvikakäik on vähemalt võrdväärne ekstreemspordiga, aga hoolimata selleaastasest kõrgest veetasemest, polnud asi igalpool sugugi nii hull. Ja mättad tõesti punetasid...Raba servast korjasime sinikaid ja mitte ainult meie... kuigi jah vaevalt need liblikaröövikad sinikaid himustasid, aga oli neid seal vartel ukerdamas päris ohtralt.

Üldse oli rabaserv tohutult rikkalik - lisakas jõhvikatele ja sinikatele, punetasid prisked pohlad, meelitasid mustavad kukemarjad, samblast punnitasid puravikud ja männiriisikad. Teinekordki võiks omadega rappa sõita :).