Värvide pillerkaar

Augustikuine värvide pillerkaar iluaias. Ilma kommentaarideta. Kiired ajad on.

Jõu- ja ilunumbrid köögis ja aias

Ongi käes - puhkuse viimane päev. Aias oli päris palju tegemist ja köögis samuti. Supid ja kurgid purki, marjad külma ja pudelisse, lillkapsad külma. Peakapsad paisusid peenral nii kärmelt, et ühel hetkel oli juba paanika, mis nendega peale hakata. Aga pärast eilset hapukapsategu, no esimest korda elus ju sai tehtud, ei tundu asi enam lootusetu - 5l pütti kokku litsudes mahtus kapsaid üksjagu ja küll ülejäänutega seal peenras ka hakkama saab.

Loomulikult jagub hoidistamist veel augusti ja septembrikuusse - sedamööda, kuidas kurgilehemeri peenravahesid vallutab, tuleb ka kurke iga päevaga aina enam.

Tunnelitomatid olid sel aastal sordist Maike - väga tibin-tobin sort avamaale: madal kasv, determinantne, saagikas, viljad ei lõhene, lehed ei kipu haigestuma. Kevadel oli ca 80cm kõrgustel tunnelikaartel kile peal, aga ammu enam mitte.

Kevadel istutasin peakapsad vaheldumisi rooskapsataimedega, nüüdseks on peakapsad vahelt välja korjatud ja rooskapsad nii vägevaks kasvanud, et puusani kõrguvad taimed on juba lahtipidi koos. Kapsaste ees on üks kolmest porgandipeenrast ja kapsaste taga herned.

Herneste taga omakorda on päike hakanud maisitõlvikute juuksetutte pruuniks värvima, st. et viljad on nüüd küpsed.Murelaps pampel annab samuti saaki. Murelaps selles mõttes, et kasvatab liig pikki võrseid, mida on kohutavalt raske toestada ja mis toestamata murduvad või lääbakile kaarduvad, aga mul on temaga juba plaan küps - järgmisel aastal saab pampel omale uue ja uhkema koha.Aga nüüd neist jõu- ja ilunumbreist aias - kui juulikuises puhkuse alguse postituses nägi minu muruplatsi nihutamine mängumaja pool küljes välja nii,siis nüüd on vaatepilt hoopis uus

Istutatud mättad on juba kenasti kokku kasvanud, nagu olekski kogu aeg nii olnud. Selge on aga see, et juurdelõikajat minust kunagi ei saa - vähemalt pool mätastest jäi puudu, kui neid ühest muruplatsi servast siia ringi istutasin. Sestap on tagumine jupp hetkel musta mulla karva, kuhu muruseeme peale külvatud. Aga muruplatsi servast edasi st. paremale on paari nädalaga tekkinud suisa uus pinnakate - see mängumajaesine plats siin on nüüdsest liivamänguala. Keskelt sügavam - kes teab, äkki on kellelgi vaja kaevuda, servadest on liivakiht õhem - nii 15cm.

Liivaala paremast servast tuleb sel või järgmisel aastal töödega edasi minna - sinna on planeeritud nõlvakindlustus. Aga kui nüüd end 180 kraadi ringi pöörata ja selja taha vaadata, siis seal on samuti suured muutused aset leidnud. Juulis käis kopp ja aitas meil suured peakivilahmakad paari meetri laiuseks paetrepiks laduda. Natike suuri maakive paeterrassi servas nihutas ja tõi juurde ka. Siin pildil on algust tehtud ka killustikkattega teeraja ehitusega. Tänaseks on asi veelgi arenenud. Killustik oli üks eriti hää leid - saime liivakarjäärist liivast välja sõelutud killustiku liiva hinnaga. See sisaldas küll üksikuid suuremaid kive, aga nende väljanoppimine ei võta aega rohkem, kui paar minutit ruutmeetri kohta. Mina olen igatahes väga happy :).Paeterrassi veerde sai kujundatud istutusala head drenaazhi hindavatele ja kuivalembelistele taimedele. Esimene pääsuke - pärgenelas on juba kohal. Killustikkattega teeraja serva kallaku ette ladusin ca 15m pikkuse paest kuivmüüri - see pole veel päris valmis, aga trepipoolne ots on juba oma lõplikus kõrguses. Müüri ja puitterrasi vahele jääb meetrilaiune riba maad, mille peaks järgmiseks aastakse umbrohuvabaks lämmatama ja siis võib sinna juba kellegi istutada - kellegi, kes varjaks terrassi kandva fibopostide ja raudtalade konstruktsiooni.
Lõpetuseks veel üks selleaastane ehitusprojekt - suve alguses valmis puitterrassi ühte äärde võresein koos istutuskastiga. Mitte, et minul selle tegemises miskit erilist rolli oleks olnud, aga neljast võrest koosneva ehitise disainlahendus on küll minu ja sellest ju iga asi alguse saabki. Sel aastal sai siin suvaliselt seemnepakke tühjendatud, aga järgisel aastal, kui muld juba vajunud, on plaanis istutada ronitaimi ja ürdipeenar tuleb ka köögile lähemale kolida.

Puhkusega võib täitsa rahule jääda - ei maganud tühja maha :) Isegi aiast jõudsin puhata - eelmisel nädalal tegime absoluutselt aiandusvaba reisi Rootsimaale - nautisime ilusaid ilmu kohapeal ja võrratult sooja päikeseloojangut veiniga skääride vahel Stockholmist kodu poole suundudes.