Et kõik algusest peale ära rääkida, peaksin alustama tollest õhtust mitu nädalat tagasi, kui täiesti mõtlematult ja tagantjärele arusaamatutel asjaoludel andsin kergekäelise lubaduse kaks kõrvitsat purkidesse marineerida, mispeale mu armas mees kooris, puhastas ja tükeldas (meie möödunudsuvise kõva koore ja viljalihaga kõrvitsasordi puhul ongi see üks ütlemata mehine töö) üüratu savikausitäie kõrvitsatükke ja lasi ise kodunt jalga...komandeeringusse. Minu laiskus muidugi ei lubanud marineerimistegu ette võtta ja nii ma neid kõrvitsakuubikuid igasse vähegi mõeldavasse toitu sokutama hakkasin - koogi sisse ja pudru sisse, kuid kuhi kahanes visalt. Ühel õhtul jäätise peale külmunud marjadest sõstrakastet purustades, torkasin nagu muuseas sinnagi kõrvitsakuubikud sisse. Eks te ise tea, et mustsõstrad suhkruga purustades üksiti üsna vänge moos jääb, aga kõrvitsaga segi sai see kraam üks mahe ja mõnusalt värske vitamiiniamps kesk karget talveaega.
Retsept:
Värske mustsõstra-kõrvitsapüree
2 osa külmutatud mustsõstraid
3 osa tooreid kõrvitsakuubikuid
suhkrut maitse järgi
Koostisained saumikseriga püreestada ja valmis ta ongi. Kui mustsõstrad on külmunud, tuleks lisada pisut kuuma vett. Vett võib lisada ka sel juhul, kui on kavatsus teha kastmetaolist püreed, ilma veeta jääb pigem laialivalgumatu moos. Serveerida jäätisega.
Retsept on testitud laste ja kolleegide peal, kuid kõrvitsat koostisainena ei ole suutnud tuvastada ükski asjassepühendamatu. Mustsõstra-kõrvitsapüree on abiks liigesepõletike, neerukivide, kõrge kolesterooli, kõhukinnisuse, hüpovitaminoosi, külmetuse jm haiguste puhuks, kuna mustsõstrad ja kõrvits kahepeale sisaldavad terve rea kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.
Ahjah, tänu püreele olen siiani kõrvitsa marineerimisest pääsenud, kuigi mitte kauaks - külmutatud sõstrad saavad otsa enne kui kõrvitsarivi kapi otsas. Egas midagi - tegelikult ongi juba isu parajalt kaneelise ja mõnusalt krõmpsuva marineeritud kõrvitsa järele.