Jahe läänetuul puistab kaselt kollaseid lehti. Esimene öökülm saabus sel aastal erakordselt varakult - 31. augusti varahommikul näksis kõrvitsalehti ja haukas kurke. Egas need kurgid jahedas enam niiväga saaki kandnukski.Noored viljapuud on sel aastal tublid olnud - ei ole enam vaja laste vahel üksikuid jubinaid jagada. Emma Leppermannilt sai juba kastitäie magusaid ploome. Esimest aastat viljunud aprikoosid olid märksa maitsekamad ja üldse mitte jahused nagu importkraam.
Iluaias õitsevad sügisekuulutajad - sügisheleeniumid, siilikübarad, hilised kukeharjad, verev vesikanep, odajas raudürt jt.
Kukehari "Matrona"
Siilikübar
Teist ringi õitsevad roosid. Selles kõiges pole muidugi midagi üllatavat.
Üllatusena ei tulnud ka pulma-aastapäev neljapäeval - see on juba aastaid teada fakt. Tõeliselt tore üllatus oli aga kõik need kõrgeaulised külalised, kes sel päeval saatjaskonnaga meile saabusid - Magister, Meer, Monsenjöör, Mileedi, Markiis ja paljud teised. Igatahes tundsid parimas elujõus härrased-prouad end siin nii hästi, et kolisid laupäeval permanentselt ringpeenrasse elama.
Suuuured-suured tänud Muhedikuperele ja Köögikatale, kelle eskortimisel auväärt seltskond lõunaosariikidest kohale jõudis. Kirsimarjaks üllatuse peal oli häbelikult alaspidi suunatud okastega opuntiahakatis - Opuntia rhodanta.
Kuu varem Thela juurest siia, lõunakaarde avatud paekivitrepi kõrvale, kolinud Opuntia compressa'l on nüüd seltsiline.
Mõlema juurekaelad jäävad trepimademete all sademete eest varjule ja kui väga sajuseks sügisel läheb, on lihtne neile mõni plaadike vihmakaitseks peale sättida.Kaaslasteks trepil on neil müürililled, kes hoolimata suvekuumuses istutamisest, on kenasti juurdunud ja uued õiedki juba avanud.
Veekord tänud toreda üllatuse eest!
