Oktoobri lõpus olin nädalakese Eestis, aga vahepeal ei olnud töö kõrvalt mahti piisavalt magadagi, saati siis veel blogida. Aed näeb üsna samasugune välja, kui eelmistel sügistel - aiahaldjas on hoidnud püsikupeenrad korras ja eriliselt sügiskoristatud pole nad ükski aasta olnud. Juba aastatepikku on tõestatud, et mitte kõige vähematki ei juhtu, kui puudelt langenud lehti kokku ei kraabi või püsikupuhmaste pealseid sügisel maha ei nüsi.
Tegelikult on aed talvel isegi kordades huvitavam, kui püsikute erikujulised puhmad igaüks isemoodi härmatist ja lund koguvad ning sellega ühtlaselt tasasest murupinnast kõrgema ääristuse moodustavad.
Sügisesed kukeharjad ja sügisastrid õitsesid ning päris mitmed roosipõõsad alles ka.
