Sügisesed trikimeistrid - Autumn surprises

On igasügisene nähtus, et maasikad, kukekannused ja priimulad lähevad uuele õitsemisringile. Sel aastal aga on üllatajaid tavapärasest rohkem.

This years autumn has brought more garden surprises than usually.

Hosta ja kollane lupiin - Hosta and Lupinus

Verev helmikpööris ja pajulehine enelas - Heuchera sanguinea and Spiraea salicifolia

Veigela 'Eva Rathke' ja peekerlill - Veigela 'Eva Rathke' and Penstemon

Priimulad - Primulas

Killuke aiast - Garden detail

Kas sinu tualett on juba rohitud?

Is your toilet already weeded?

Õigupoolest on selle maja tulevik hetkel üsna tume - mäletusmärgina ränkadest ehitusaastatest keset õue ta enam kauaks jääda ei saa. Loodetavasti saab ta mõnes kaugemas aiasopis siiski koha pensionipõlveks või leiab omale suisa uue funktsiooni.

Rooskapsas - Brussels sprout

Veel üsna hiljuti olid ajad, kus ma poest ostetud külmutatud köögiviljasegust rooskapsaid enne toidu valmistamist välja nokkisin - nii mõrud jäid supi sees.

Nüüd kasvab rooskapsas ehk brüsseli kapsas Brassica oleracea var. gemmifera meil aias ja on oma koha välja võidelnud ka toidulaual. Esiteks, oma aia rooskapsas polegi mõru. Teiseks on rooskapsas superköögivili meie kliimas - väike külm ei tee talle midagi - kirjutatakse, et külma kannatab kuni -10 kraadi! Seega on teda paras korjata ja toiduks tarvitada oktoobris ja novembriski, kui paljud teised köögiviljad juba ammu menüüst väljas on, vähemalt värskes olekus. Justkui veel vähe oleks, on rooskapsas ka kõige mineraaainerikkam kapsaliik.

Kevadel kasvatasin kapsataimed ette ja istutasin soovitatust (60x60cm) tihedamalt peenrale. Taimed kasvasid kenasti, aga polnud kuigi agarad lehekaenaldes pisikapsaid moodustama. Et rooskapsataim seda teeks tuleb augusti alul taimel latv ära näpistada, mina tegin seda hilinemisega augusti lõpus alles. Ega sest midagi hullu polnud - praegu tuleb saaki tublisti - rohkemgi, kui me toiduks tarvitada jõuame.

Brussels sprout Brassica oleracea var. gemmifera is supervegetable to our climate - it tolerates the cold up to -10 C, so it is absolutely normal to pick fresh sprouts in October or even in November, while most of other veggies have stopped fruiting. To encourage fruiting the plant tops must be pinched off at the beginning of August.

Osad minikapsad on leidnud koha sügavkülmikus (erinevalt teistest köögiviljadest tema toiteväärtus külmutamisel oluliselt ei vähene). Rooskapsas maitseb meie perele pigem ühepajatoidu või panniroa komponendina kui supi sees.

Viimati tegin aga hoopis paneeritud rooskapsaid. Puhastasin pisikesed pead välimistest lehtedest, tegin väikse sisselõike noaotsaga varreotsa ja keetsin seejärel 10-15 minutit soolaga maitsestatud vees.

Nõrutasin kapsapead ja tuuseldasin neid pisut soolaga maitsestatud riivsaias. Praadisin õlis.

Ja valmis nad olidki. Lihtne, kiire ja maitsev! Sõid hea meelega ka need lapsed, kes muidu kapsast väga ei fänna.

Usually we use brussels sprouts in hotpot, but last time I made breaded sprouts - simple, fast and tasty!

Lillest ja sõprusest - A flower and friendship

Me aed on veel nõnda noor, et oma ajalooga taimi on üsna vähe. Aga hübriidkukeharjast 'Herbstfreude' ehk 'Autumn Joy' (tõlkes 'Sügisrõõm') võiks juba rääkida küll.

As our garden is still young, so there are very few flowers having their own story, the Sedum 'Herbstfreude' is one of these few.

'Herbstfreude' on vereva ja kauni kukeharja hübriid. Iseenesest ju nii tavaline ja levinud lill, mis tast ikka enam kirjutada! On jah kevadel kenake, kui oma paksud rooskapsast meenutavad leherosetid mullast välja pistab ja sügisel ikka veel armas, kui värske leheroheluse kohal lopsakad õiekobarad kaugelt pilku püüavad. Aga on sul aega olnud märgata väikesi õisi?

The flowers of sedum 'Herbstfreude'

'Herbstfreude armastab päikest (liiga varjulises kasvupaigas võivad varred maha vajuda), talub tuult ja väga erinevaid mullastikutingimusi (päris soos ehk ei tasuks katsetada, aga niiskes savimullas pole ta mul pirtsutanud). Lisaks kõigele nõuab ta üsna vähe hoolt ja ka paljundamine on imelihtne - piisab, kui väike varrejupike aiamulda torgata ja peagi on taimel juured all.

On juba oktoobrikuu, aga 'Herbstfreude' särab endiselt pika bordüürpeenra esireas. Minu jaoks on sel vastupidaval ja pikaealisel lillel eriline, isegi isiklik, tähendus - ta on sõpruse märk! Kaks aastat tagasi oktoobrikuus sai mu hea sõber sünnipäevaks lõikelillebuketi, kus muuhulgas ka üks 'Herbstfreude' oksake ilutses. Ta hoidis ja poputas seda oksakest toas kevadeni - selleks ajaks oli taim lehekaenaldest välja ajanud kaks juuspeent väikeste lehtedega tillukest noort võrset. Kevadel istutas sõber võrsed pisikesse jogurtitopsi ja kinkis need mulle. Ta oma kiviktaimlas polnud tollal ühtki 'Herbstfreude' juppi, kohta kaunitarile oleks olnud aga küll. Oleks siis ühegi jupi endale jätnud, aga ei, võtku ma ikka kõik! Oli siis minu kord taime poputada - kasvas kenasti, kosus hästi - järgmisel kevadel sai sõber jupi 'Herbstfreudet' omale tagasi. On taas sügis, oktoobrikuu ja 'Herbstfreude' särab nüüd me mõlema aias - minu jaoks aga juba kui sümbol jätkuvast ja vastupidavast sõprusest.

Palju õnne sünnipäevaks! ;)

The sedum 'Herbstfreude' has a very special meaning to me - it's a symbol of friendship. Two years ago, in october, my friend got a little cutting of 'Herbstfreude' in part of flowerbouquet for her birthday - she cared for that indoors until next spring, it had grown 2 tiny 10cm long stems for that time. In spring she potted these stems into small cup and gave all to me as a gift. She didn't have this flower in her garden yet, despite it, it would have been perfect match to her rock garden. She could save one stem for herself, but she didn't - she gave all away. Now it was my turn to care for 'Herbstfreude' - it grew well and next spring I gave piece of it back to my friend. It's october again and durable 'Herbstfreude' is shining in both of our gardens - remaining me our ongoing and durable friendship.

Happy birthday! ;)

Kadakas küsib kujundusnõu - Looking for advice on garden design

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama natuke kaugemalt. Siiani olen planeerinud iluaia kõige suuremad istutusalad ehk bordüür-ja ringpeenrad nii, et need on kenasti vaadeldavad nii elutoa akendest, köögiaknast, magamistoast, kui ka mõlemalt terassilt. Ühest küljest olen planeeringuga väga rahul - avar ja päikeseline lillemeri, suvel pääsukesed lillemere kohal elektriliinil, suur muruplats selle ees, kus kured armastavad madalalt üle pikeerida ja lastel hea liikumismänge mängida, aga teisalt - jube IGAV aed on. Midagi on nagu puudu - tahaks põnevust või suletumat aiaruumi, salapärast looklevat teerada vmt. Selleks võiks ehk sobida varjuaed. Paslik kohtki on välja vaadatud. Kuna enne järgmist kevadet seal haljastama ei hakka ja hetkel endal konkreetsem kujundusplaan ka silme eest ei terenda, siis arvasingi, et ehk on kellelgi omalt poolt häid kujundusideid, detaile, soovitusi, niisama mõtteid varjuaia kujundamiseks antud asukohta.

Nikerdasin MS Painti abil plaani (usun, et õppinud aiakujundaja võib seda nikerdist nähes kahe käega pead kinni hoida, aga mis teha - pole ma asja õppinud ja pole praegu kavas ka):

Et joonis kontekstist väga väljarebitu poleks, on postituse lõpus ka laiemat ala hõlmav aiaplaan, tõsi küll -ilma selgitusteta.


Seletus joonise juurde
Valge laik joonisel - varjuaiaks kujundamist vajav ala.

Helehall "kraanikauss koos äravoolutoruga" on tegelikult paekvidest laotud teerada, mis viib maja juurest tarbeaeda. Kohas, kus rada kaheks jaguneb, jääb otse vastu poolringikujuline ürdiküngas . Teeraja laius on ca 1,2m ja selle kõrgemas servas on ca 25cm kõrgune tugimüür. Hetkel tugimüüri peal peenras (kollase-punase sigri-migri) kollased ja punased kukeharjad, aga hea meelega koliks need sealt ära.

Päikesega nool näitab päikese suunda.

Teine suurem nool paremal küljel tähistab kallakuala vahemikku, nooleots viitab madalamale alale. Kallak on kaunis järsk - umbes 30 kraadi. St. praegu asuvad kallaku peal mängumaja, osa paekiviteest, leedrid, kukeharjad.

Mõõdud joonisel a= 7,5m, b=10m, c= 8,5m.

Must katkendjoon tähistab planeeritavat kitsukest teerada (võib olla lihtsalt mullatee), mida mööda lapsed saaksid mängumaja juurest "lõigata" tarbeaia suunas, samas võib seda rada ka edasi arendada käiguks läbi varjuaia (lisaks siis juba olemasolevale paekiviteele).

Rohelised põõsad punaste täppidega on punased leedrid. Väga kõrgeks ei taha neid lasta kasvada, hetkel selline plaan, et lõikan igal kevadel maani - niikuinii viskavad suvega mitu meetrit.

Pinnas - kallaku osas kruus vähese mullaga, paepealne, pigem aluseline. Allpool tasasemal alal on pinnaseks ligi meetrisügavuselt väga viljakas mullakiht, vetruv ja turbane, aga ilmselt mitte happeline.

Varjuaias eelistaksin taimedest pigem suuri püsikuid, põõsaid ja/või madalaid puid, hea katvusega pinnakattetaimi eesmärgil, et poleks väga intensiivset rohimisvajadust kogu ala ulatuses, mingil määral rohimist on OK. See käib muidugi selle aja kohta, kui taimed on oma täissuuruse saavutanud, enne seda olen muidugi nõus ka rohkem vaeva nägema.

Kuidas kujunadada?Kas seal võiks veel midagi peale taimede olla - rajatisi? Mida, keda, kuhu, kui palju istutada? Kas teha lisajalgrada? Jne.

???

So far I have planned main flowerbeds (circle bed and long border) in sunny location beside large lawn area. These beds are fully visible not only from living-room, kitchen and bedroom windows, but also from two terraces. I like this planning, but on the other hand it feels boring - the same view all the time!

Now I wanna some kind of hidden area without wide open views. So I have decided to design the shade garden (probably with curved path through it). I already found the location, but I don't have any design ideas for that place yet. If you have any designing ideas, thoughts, details, tips for my shade garden - any advice would be welcome!

This is the map for future shade garden, white area needs designing (there is also map for larger area at the end of this post):

More information: Two arrows on both sides mark downslope area (about 30 degrees), the arrow top directs to lower part of land. The soil of downslope area is gravelly, well drenaged, dry and not very rich, the soil of lower flat area is extremely rich and deep, with average moisture. Dimensions: a= 7,5m, b=10m, c= 8,5m. Black discontinuous line marks narrow path, which could give children a shotcut from playhouse to veggy garden. Green shrubs with red dots - existing red elders sambucus racemosa.

So - any ideas?

Mõned fotod ka: Paekivitee keskosa - paremale kallaku peale jääb sarapik, mis hetkel veel varju ei anna, sest põõsad on istutatud (roheliselehelised) ja külvatud (punaselehelised) alles eelmisel aastal.
The middle section of limestone path. Coryllus avellana grove has been planted last year on slope at the right hand of the path, so you can't see the grove shade yet on this photo.

Sama teerajalõik vastassuunast, st kallakuosa jääb vasakule ja tasane maa paremat kätt.
The same section of the path, but shot from opposite side - so the slope is on left and and flat area with rich soil on right.

Et see kraanikausi äravoolutoru meenutav joonis väga kontekstist väljarebitu ei paistaks, lisan informatiivses mõttes ka suuremat maa-ala hõlmava plaani:

Map of larger area, just for information, without explanation details.

Potipõllundus - Container gardening

"Lase veel naine linna peale..." kommenteerinuks mees mu tänaõhtust linna pealt kojujõudmist, kui ta mitte komandeeringus poleks :) Nojah - tagumised autokummid olid tõesti koorma all laiaks litsutud nagu pannkoogid ja võimalik, et homme pean autoteenindusse kummi parandama kolistama (praegu ei saa veel täpselt aru), aga mina olen linnaskäiguga ülimalt rahul.

Kus on, sinna tuleb juurde - ja nii juhtuski, et kuigi auto esiots oli juba columbia kividest ja tsemendikottidest õhus, pidin sinna veel hulka potte juurde litsuma. Nimelt - just nüüd, kus õueaianduse hooaeg on kohe läbi saamas ja tubane algamas, olid K-Rautakeskos müügil suured keraamilised lillepotid hinnaga "jumalamuidu"! Liivaluitemustriga, suurim poolemeetrise läbimõõdu ja kõrgusega. See viimane on eriti oluline - saan poti põhja tavapärasest rohkem kergkruusa laduda ja sellega palmid põrandaküttest kõrgemale upitada. Siiani pidid nad plastpottidega läbi ajama. Nojaa, kui juba pottide ostuks läks, siis lainemustriga terracotta potid sobiks hästi ka tulevasele vahemeretaimedega verandale ja terrassile, kui need kunagi valmis saavad. Ühe sõnaga - litsusin auto potte pilgeni täis - nii suuremaid kui ka natuke väiksemaid. Kas pole vahvad? I was shopping today and found these terracotta pots with great seasonal discount perfect to my palm trees and for other plants in my future mediterrenean-style veranda.

Seni aga kui veranda veel nokitsemist tahab, võiks ju potipõllundusega tegeleda - miks mitte tuua õuest mõni füüsalitaim või kombineerida väike ürdipeenar klaasrõdule potti.

Õunalugu - Apple story

Meie aias kasvab 4 noort õunapuuhakatist - need kõige tüüpilisemad magusama maitse eelistajatele - 'Valge klaar', 'Kuldrenett' (pildil), 'Martsipan' ja 'Liivi sibulõun'. Paar ubinat puu kohta on selle aasta saak, aga ega rohkemat ootagi - las nad veel kasvavad ja kosuvad, küll jõuavad ka saaki kanda.

We have planted 4 apple trees, but they are too young yet for the real crop. Still, last year we got a lot of apples from dozen of wild apple-trees - there were early ones and later ones, sweet and sour, yellow and red fruits. Unfortunately, these trees have a rest this year.

Siiski, siiski oli meil möödunud sügisel korralik õunauputus - tosinkond metsõunapuud olid ubinaist lookas. Ega ma täpselt teagi, palju neist metsõunapuid on ja palju lihtsalt metsikuid sordiõunapuude seemikuid - selge on see, et linnud on neid seemneid siia laiali pildunud ja ju siis pinnas on ka sobivaks osutunud. Õunu jagus igale maitsele - magusamaid ja hapumaid, varasemaid ja hilisemaid, punaseid ja kollaseid... Sel aastal ükski neist puudest ei õitsenud - võtsid puhkuse, no mis parata. Küll aga oli sel kevadel juba kaugelt näha uhkelt õites üks suur õunapuu, mille olemasolust meil veel aimugi polnud! Eks asi oli asukohas - kaugel eemal paju-, leedri- ja toomingavõsas - sinna me käigurajad ei ulatu.

Though, this spring I noticed one big appletree fully in blossoms out there - I had no idea about this one before. But it was understandable - the tree was situated in the middle of willow and elder copse, far away from our walking routes.

Nüüd sügisel tuli puu mulle taas meelde - ämber näpu otsas, õunakoogineelud suus, kummikud jalas suundusin võsa poole. Kevadise õitemere järgi pidi puu asuma pisut paremal sellest elektripostist.

Now, in autumn, I remebered the tree again and I decided to enter to nasty copse to get some apples. As I remebered from spring the apple-tree should have been a few meters to the right from power line post.

Sumpasin läbi kõrge heina, põiklesin kõrvale torkivaist kibuvitsavõrseist, kargasin üle kraavi, trügisin pajuvitste vahel ja leidsin! Oligi otsitud puu, olid viljadki - palju ja punaseid! Ainult... mitte õunad, vaid kibuvitsamarjad ja puu ise osutus hoopis kaseks, mille najal kibuvits oli roninud ca 5-6 meetri kõrgusele.

I found it! There was the tree and fruits, but... no apples - it was dog rose rosa canina had climbed up 5-6 meters high on birch tree.

Et mitte päris tühjade kätega koju tagasi tulla, korjasin siis natuke kibuvitsamarju - ei, mitte puu otsast - neid saab siin madalamaltki kätte. Kibuvitsu on siin lausa nii palju, et võiks kibuvitsakuninganna tiitlile kandideerida või siis vähemasti osaleda kibuvitsajuurimisvõistlustel. Esimesel aastal suurt muud ei teinudki, kui juurisin, juurisin, juurisin - päeval juurisin aias ja öösel unes:) Aga ma vajasin ju lapikest kibuvitsapuhast maad viljapuu- ja tarbeaia tarvis! Enam ma kibuvitstega ei maadle - need, mis alles, ette ei jää - las nad siis olla pealegi.

As I was left without apples, I picked some dog rose hips for winter tea instead.

Täna - Today

Sajab, sajab sajab... Külmavõitu on ka... õues. Sellest piisab, et õigustada oma toasolekut. Teine õigustus on veel - pliidil podiseb kirju männiriisika-paprika hoidis - vaja seda valvata. Ja pesumasinat... ja nõudepesumasinat... ja üldse - loll, kes õigustust ei leia! Tuba on soe ja kohv kuum :)

Enne suuremat padu jõudsin aga aiale fotokaga tiiru peale teha. Õigustuseks võtsin pange näpu otsa ja tõin korraga juba tomateid ja paprikaid ka. Kuigi õues on juba külm ja märg, on aed siiski veel õites.
It is wet and cold out there, but despite that the garden is still in blooms. I took a little walk in my garden with camera this morning.

Buddleiad on ikka veel tõelised pilgupüüdjad.
Buddleia davidii is still catching the attention.

Kaunis aster ja tavalisest pisut madalam lupiin 'Gallery Pink'
Aster novae angliae and lupinus polyphyllus 'Gallery Pink'

Kaunis aster valge
Aster novae angliae

Aedmonarda õitsemine on küll läbi, aga vahvad mummud ehivad puhmast endiselt.
Monarda dydima has finished blooming, but has still attractive balls. Many flowerheads had double-storeyed blooms.

Piimjaõieline kellukas
Campanula lactiflora

Kukehari 'Herbstfreude'
Sedum 'Herbstfreude'

Sügisheleenium
Helenium autumnale

Ohtene mõrsjalill 'Goblin'
Gaillardia aristata 'Goblin'

Jaapani füüsali ehk hiina laterna laternad hakkavad jumet võtma
Physalis franchetti

Aedkukekannus
Delphinium

Mugulpäevalill ehk maapirn
Helianthus tuberosus

Aasnelk
Dianthus superbus

Peruu füüsal - Physalis peruviana

Kartuli ja tomati sugulase peruu füüsali valminud marjad on näpuotsast pisut suuremad, kollakasoranzi värvuse ja tugeva hapukasmagusa maitsega.I usually start Cape gooseberry Physalis peruviana seeds at the end of February indoors and plant them out at open ground in June. Couple of plants I put into greenhouse, but no more - these plants tend to be so invasive that I can't afford more of them beside tomatoes, paprikas and eggplants in my small greenhouse.

Meie aias on nimetatud kultuur kasvanud viimased paar aastat. Veebruari lõpus külvan seemned kassetti, taimede kasvades istutan nad ringi suurematesse pottidesse. Juunis istutan enamasti juba õites taimed avamaale. Eelmise aasta pikk soe suvi oli peruu füüsalile ülisoodus ja marjad valmisid kenasti ka täiesti katmata avamaal. Sel kevadel olin tiba hooletu, mistõttu viimane kevadine öökülm nullis avamaale istutatud katmata taimed mullapiirini maha. Sitked tegelased ajasid mullast küll uued võrsed, aga saagi valmimiseni hakkavad jõudma alles nüüd.

Siiski on mõnda aega saaki andnud kaks füüsalitaime kasvuhoones. Kuigi peruu füüsalit olekski meie kliimas mõistlikum kasvatada kasvuhoones, on tema laiutava iseloomu tõttu väiksesse kasvuhoonesse kõrvuti tomatite, paprikate ja baklažaanidega võimatu üle paari taime neid mahutada. Sestap plaanin järgmisel kevadel füüsalitaimed taas avamaale istutada, küll aga kavatsen katta neid öökülmaohu möödumiseni kattelooriga.

Füüsaliviljad on küpsed, kui marja ümbritsev kattetupp on kollaseks tõmbunud ja hakanud kuivama. Küps mari on oranzikaskollane, tooreid rohelisi marju peetakse mürgisteks.

Ripened fruits of Physalis peruviana.

Kuigi valdav osa valminud füüsalivilju rändab meie peres laste suhu, jätkub neid ka magustoitudesse nt. koos õuntega koogi peale (intensiivse maitse tõttu piisab vähesestki kogusest) või hommikuse puuviljapudru sisse.

Peruu füüsalit ei tasu segi ajada iluaias kasvava jaapani füüsali ehk hiina laternaga Physalis franchetti, sest tema viljad ei kõlba teps mitte suhu panna. Vasakul fotol on söödavate marjadega peruu füüsal, parempoolsel mittesöödav jaapani füüsal.

On left edible cape gooseberry physalis peruviana, on right non-edible chinese lantern physalis franchetti.

Hoidiste hooaeg - Conserves' season

Lootsin küll, et varane öökülm tõmbab aiakraamile kriipsu peale, aga võta näpust - ikka jälle lähen kastiga aeda "viimaste" kurkide järgi, ikka veel paisuvad maisitõlvikud, ikka veel kasvatab lattuba kaunu, rääkimata tomatitest, kes viimased paar päeva on kohe eriti massiliselt punastama hakanud.

Nii olengi jätkuvalt ametis olnud köögiviljade purki ajamisega. Et ma pole teab mis kokandusfänn ja netis eelistan retseptide tagaajamisele pigem kauneid aiapilte uudistada, siis püüan hoidistamisel võimalikult lihtsalt asjaga ühele poole saada. Päris tegemata jätta ka ei saa, sest milline nauding on võtta talvel keldrist köögiviljahoidis ja sellest kiirelt perele mistahes ühepajatoit või supp vormistada! Köögivilja segahoidisteks on mul vaid üks põhiretsept, millega kõik see kraam saab purki pandud.

Minu universaalne köögiviljamix

1,5 kg tomateid

1,5 kg kurki (või suvikõrvitsat)
0,5 kg porgandit (või nuikapsast või kaalikat või seeni või aedube)

0,25kg sibulat

0,25kg paprikat
15 spl õli (või nii, et potipõhi kaetud)

2,5 spl soola

2,5 spl suhkurt
2,5 spl 30% äädikat

Esiteks siblin sibulad õlis pehmeks, siis lisan kuubistatud porgandid või muud kõvemat sorti köögiviljad, hautan pisut. Riburadapidi suskan ka muud tükeldatud köögiviljad (paprikatükid jätan viimaseks) patta, lisan soola ning 1 spl äädikat ja jätan poti vaikselt hauduma. Vahetult enne purki tõstmist segan sisse suhkru ja ülejäänud äädika. Seejärel segu kuumalt purki (purgid ja kaaned eelnevalt pesumasina antibakteriaalsest programmist läbi lastud), purkidele kaan peale ja ööks tagurpidi rätikule. Järgmisel hommikul rändab kaup keldrisse.

Talvel sobib see hoidis nii salatiks (nt. koosluses tomat, kurk, uba, seen) kui ka ühepajatoidu (nt.tomat, suvikõrvits, porgand) või supi sisse. Komponentide varieerimine ja maitseainete lisamine (hakitud till, seller vmt.) annab asjale loomingulisemat hõngu ja uusi maitsenüansse.

As I'm not the devoted cooking fan, I have only one, but very universal receipt for veggy mix conserve:

1,5 kg tomatoes
1,5 kg cucumbers (or zuccini or any other "soft" veg)
0,5 kg carrots (or kohlrabi or mushrooms or green beans or any other "harder" veg)
0,25kg onions
0,25kg paprikas
15 tbs olive oil
2,5 tbs salt
2,5 tbs sugar
2,5 tbs 30% vinegar

After chopping all the veggies, I fry the onions in oil for a while, then I add into pot one by one other vegetables, salt and 1tbs vinegar and leave it to stew on medium heat for 1,5 hours. Then I add sugar and the rest of vinegar, stir well and insert the mix into glass jars closing ones immediately with lids. Jars and lids should be desinfected beforehand by heating in oven or any other way - I just use untibacterial washing programme of dishwasher for instance. I store conserves in cool (at basement storing room) and use these later as a cold salat or mix into dishes like hotpot and soup.

Lisaks köögiviljasegahoidisele, ootavad saabuvat talve keldris marineeritud kurgid, kõrvitsad, seened ning soolvees oad.

I have also prepared pickled cucumbers, pumpkin and mushrooms for coming winter. To be honest, these last ones today my husband prepared.