Labidas, lumi ja potisinised küünlad

23.11.08 12.00 Elekter lahkub. Iseenesest polegi miskit hullu - me olime ju valmistunud. Küünlad olid välja otsitud, joogivesi valmis varutud ja küttepuud toas. Kui meilt lahkub elekter, saab kinnisvarakeeli meie kõigi mugavustega majast kõigi mugavusteta maamaja. See-eest aga palju õdusam koht. Ahjukolde ühes servas tantsib tuleleek ja teises podiseb supp. Ahju ees kaussides sulab WC-loputusvesi. Ilus vaikne õhtu, kui just väljas lõõtsuv tuul välja arvata.

23.11.08 17.00 Mees koos vanema piigaga otsustavad maanteele kukkunud kuuske pooleks saagima minna...et keegi olematus nähtavuses sisse ei sõidaks. Maanteeni nad ei jõua - pisut enne jääb dziip meie sissesõiduteele kinni, jalutavad koju tagasi...

23.11.08 18.00 Kõht sooja suppi täis, lähevad uuele katsele, st. autot välja kaevama. saavad hakkama, aga kuuse on selle aja peale juba keegi teine kõrvaldanud.

24.11.08 02.00 Kesk suurt vaikust saabub elekter ... suure tuleshow ja käraga - pool majatäit lampe löövad valgeks, külmkapp pistab piiksuma, pesumasinad undama. Ahju ligi kokku lükatud elutoa diivanitel magavad lapsed ärkavad mõmisedes üles ja ei nõustu sellises "lärmis" edasi magama. Ok, saavad nad kõik oma tubadesse laiali kolitud ja taas magama pandud.

24.11.08 06.30 Hommik on tuulevaikne. Asume võitlusse hangedega - neid siin jagub. Tuul on klindijalamile ohtralt lund kokku tassinud - alles eile oli siin meie sissesõidutee. 150m jalgrada saab labidaga sisse võetud, autosid aga labidaga tsivilisatsiooni tagasi ei too. Õhtul maantee äärde jäetud dziip osutub tarviliseks varaks - viib nurinata ühe lapse koolitranspordi peale, teise lasteaeda. kolmas saab teeotsast miski külatranspordi peale.

24.11.08 09.00 Sahaga traktori leidmine õnnestub üllatavalt kiiresti, tee on lahti! Isegi kohaliku tähtsusega maanteelt on lumekoristus üle käinud. Enne tööle siirdumist istume mehega hetkeks köögilaua taha end tassikese hommikukohviga premeerima. Õnnelike ja rahulolevatena... kuniks heliseb telefon. Selgub, et kool ei võtnud lapsi vastu, vee ja elektrijama - poiss tuuakse koju tagasi. Ka vanema tüdruku koolipäev ei kesta kaua.

24.11.08 10.00 Mina suundun vapralt töö poole, pärast kahevahel olekut otsustan igaks juhuks dziibi kasuks. Mis sest, et selle mootoririhm on viimase vindi peal ja pole päris kindel kaugele sellega jõuab. Jõuab päris kaugele. Sõiduautoga oleks maksimum 5 km jõudnud, siis oleks lumevaaludes sõit otsa saanud. Dziibiga jõuab kaugemale. Valla piiril saab tee otsa...keset maanteed - edasi läheb vaid kaks rattajälge. Mina rühin ka edasi - õnneks vastutulijaid ei ole. Jõuan tööle. Kedagi ega midagi ei ole, sealhulgas ei elektrit, kütet ega levi. Ilma elektrita pole arvutit ja arvutita tööd ka. Kella ühene koosolek tuleks ilma elektrita isegi kõne alla, aga üksi ajurünnakut pidada oleks veits kentsakas.

Keeran auto ringi ja sõidan kodu poole tagasi. Teel põikan poest läbi - eelmisel õhtul olid küünlad suur kuluartikkel ja varude täiendamine ei tee paha. Jään poodi hiljaks - enamik küünlaid on ära ostetud, järel vaid mitmes mõõdus potisiniseid, võtan siis neid. Tee peal püüan nii Kotka kui Kolga bensukast bensiini võtta, aga kumbki ilma elektrita ei tööta. Tühja kah, tuli veel ei põle.

24.11.08 19.00 Viime dziibi mehaaniku juurde, mootoririhm pidas vastu, aga rohkem ei riski. Homme lähen sõiduautoga tööle... ringiga, suure ringiga - tõenäoliselt mööda Peterburi maanteed.

1. november

Kui eelmisel aastal joonistas külm juba 14 oktoobril härmatisemustreid, siis sel aastal saabus november veel päris soojalt. Igaks juhuks muldasin täna roosid ära, buddleiad muidugi unustasin, aga nood ongi oma lopsakuses üsna ligipääsmatud. Üles said võetud viimased kaalikad, nuikapsad, korjatud brokkoleid, põldube, kasvukast tomateid ja puu alt õunu. Ülejäänud osa päevast kulus seetõttu muidugi köögiviljade kuubikuteks lõikamisele ja kilekottidesse pakkimisele. Mu viimane leiutis on sügavkülmutatud kastmesegud nt. magushapu kastme jaoks kombinatsioon - õun, tomat, nuikapsas.

Aga aed on veel ilus, eriti päikeselistel hetkedel.

Osad sügisastrid on õitsemise lõpetanud, aga mitu puhmast on alles täies hiilguses.

Kuradipuu on küll langetanud lehed, kuid ähvardavalt ogalised tüved on omamoodi vahvad.

Taevas oli täna kohati nii tume-tume, nagu olnuks seal tonnideviisi vett või lund kohe alla sadamas, aga paar tiba oli kõik, mis sealt tuli. Tore, sest palju sai tehtud ja homme võib süümekaid tundmata jalad seinale visata :)

Aiahooaja grand finale

Selle aasta aiahooaeg hakkab lõpule jõudma. Pärast ülivihmast suve tundub päikeseline sügis suisa hellitusena. On selline mõnus aeg, kus köögiviljaralli on lõpusirgel ja toimetuste vahelt jääb juba aega ka niisama istumiseks ning nautimiseks.

Aega kokkuvõtete tegemiseks ja järgmise aasta plaanide pidamiseks. Uute sibulate muldatorkimine käib iseenesestmõistetavalt asja juurde.

Aega uurida ja märgata - niidul on anemoon asutanud end uuele ringile.Naistenõges lõkkekarva enela taustal

Põõsasmaran Mc Kay's White sihvaka siidipöörise taustal

Hokkaido kukehari 'Lidakenze'

Sügisheleeniumid Päevakübarad

Sel aastal õnnestub lõpuks ka lursslille õieilu ära näha.

Sügis on võrratu - Amazing autumn

Kadakatütrelt 03.10.2008

Türnpuu - Rhamnus catharticus

Olge kenad ja aidake tuvastada, mis puu või põõsaga on tegu. Päritolu - vaba loodus või siis lindude külvatud. hetkel on ta 1,5 m kõrge, aga mis ta lõplik kõrgus saab olema, ei oska öelda. Kasvab niiskemas pinnases.

I am looking for the specie's name. Can't say - is it shrub or tree, but right now it is 1,5m high.

Lehed meenutavad õunapuulehti, aga on pisemad. The leaves are quite similar to apple-tree, but smaller.

Praegu uhkeldab pisikeste mustade viljadega (diameeter 0,7- 1 cm), mis kinnituvad oksale üksikult. Black fruits (0,7-1 cm in diameter) in autumn.
Vilja sees on kaks viinamarjaseemne suurust kivikest. Two little stones inside the fruit.
Aitäh kaasamõtlejatele, tänu kellele on põõsas nime saanud - tegemist siis türnpuuga. Türnpuu on väga sarnane paakspuule, kes kuulub samasse sugukonda. Kõige iseloomulikumad tunnused, mille abil türnpuud paakspuust eristada on:

• türnpuu leheservad on tillukeste sakkidega, paakspuu leheservad on terved
• türnpuu lehed asetsevad okstel vastakuti või kimpudena, paakspuu lehed kinnituvad vahelduvalt
• türnpuu võrsetippudes on astlad, paakspuul ei ole.
  

Türnpuu armastab kasvada Lääne-ja Põhja - Eesti loopealsetel - loopealselt on tõenäoliselt seeme ka meile, vahetult klindi alla, idanema sattunud. Sügisel kannab puu kauneid süsimusti marju, mis paraku on mürgised.

Mõista-mõista, mis see on?

Aplaus ja 10 punkti hilisele, kes teadis absoluutselt õigesti, et taldrikul on magus kartul ehk bataat!

Enamik bataate kasvas kõverikeks või suisa vedruks, sest kevadel pikalt kestnud öökülmade tõttu jäid taimed kauaks potti ja keerutasid oma juuri ringiratast mööda potiserva. Kribalad need mugulad sel aastal kasvasid - suurim ehk andis poestostetud emamugula mõõdu välja. Kuna aga suvi oli erakordselt jahe, on alust arvata, et keskmistel aastatel on saak tõenäoliselt kopsakam.

Õunamustrid - Apple patterns

Tosinkond erinevas vanuses metsikut õunapuud (mitte metsõunapuud, vaid ilmselt lindude külvatud koduõunapuude järeltulijad) on paesel vähese mullaga klindikallakul omale sobiva kasvukoha leidnud. Mõned puud kannavad magusaid, teised hapusid, mõned punapõskseid, teised kollaseid, mõned suuremaid, teised väiksemaid ubinaid. Kui magusad kuluvad niisamagi söömiseks, siis hapumad kipuvad enamasti linnukestele jääma, sest no palju sa ikka jõuad aiakraami sisse konserveerida. Või õunakooki teha... Aga need ubinad, muist puu all maas ja muist puus, ikka kripeldasid hingel - kangesti tahtnuks hambad sisse lüüa, aga no ei saa - hapud :-S

Paar päeva tagasi võtsin kastitäie punapõskseid ette, puhastasin ja viilutasin, lapstööjõud ladus vabatahtlikult viilud pesutoa põrandale küpsetuspaberile.

Igasugu vahvaid mosaiigimustreid ja motiive tuli välja. Ega neid kauaks muidugi olnud, 36 tundi hiljem oli roosike närtsinud sõelapõhjaks ja abstraktsest loomakesest saanud luukere, aga see-eest olid õunatükid "valmis", isegi liighapu maitse oli õuntest koos veega välja auranud.

Nüüd olemegi mitu õhtut pesutoa õunavaibale ühest otsast uusi mustreid loonud ja teisest otsast jupikaupa "vaipa" purki pistnud.

Huvitav, mida kõike veel annaks põrandaküttel kuivatada!

Saagid salve!

Möödunud reedel lasteaiast tulles teatas pesamuna: "Emme, me tegime täna lasteaias sügispilti, mina joonistasin sinu ... /pikk paus/... kuidas sa ube korjad!"

Nojah, eks ta ole - lapsesuu ju ei valeta ja õigupoolest võtab see lause kenasti kokku kogu meie viimase kuu aiandustegevuse. Mitte, et me just iga päev ube oleks korjanud, aga kurgid ja kapsad ja tomatid ja kõrvitsad ja herned ja suvikõrvitsad ja porgandid ja oad ja sellerid ja kõik need, mis praegu meelde ei tule, tuli ju ometi kööki vedada, koorida ja tükeldada, konserveerida ja külmutada. Ja justkui sest kraamist veel vähe olnuks, tuli veel minna metsa ja niidule, rappa ja sohu, et ikka rohkem ja rohkem oleks, mida puhastada ja tükeldada, konserveerida ja külmutada...

Need riisikad kasvavad meil õue peal haavasalus - tunduvad kõige enam õunriisikate moodi olema või kui on paremaid pakkumisi, siis andke teada!

Kadakamarjad kah oma õue pealt võtta.

Samuti põldmarjad

Et möödunud nädalavahetuse ilm oli super, vähemalt võrreldes kõigi eelnevate ja järgnevate päevadega, siis seadsime sammud raba suunas.Jõhvikate korjamine osutus päris mõnusaks tegevuseks. Miskipärast oli mul varasemalt eelarvamus, et jõhvikakäik on vähemalt võrdväärne ekstreemspordiga, aga hoolimata selleaastasest kõrgest veetasemest, polnud asi igalpool sugugi nii hull. Ja mättad tõesti punetasid...Raba servast korjasime sinikaid ja mitte ainult meie... kuigi jah vaevalt need liblikaröövikad sinikaid himustasid, aga oli neid seal vartel ukerdamas päris ohtralt.

Üldse oli rabaserv tohutult rikkalik - lisakas jõhvikatele ja sinikatele, punetasid prisked pohlad, meelitasid mustavad kukemarjad, samblast punnitasid puravikud ja männiriisikad. Teinekordki võiks omadega rappa sõita :).