Ma tean küll, et paljudel on uus aiahooaeg juba ammu alanud ja esimesed külvidki tärganud. Mul on see asi sel aastal pisut venima jäänud.Et kõik ausalt ära rääkida, pean tunnistama, et kuni tänaseni polnud ma mitu kuud isegi all aias käinud. Veelgi enam - need olid kuud, kus ei enne tööpäeva algust ega peale lõppu aeda isegi ei näinud. Mis ma siis kogu selle aja tegin? Esimesena meenub töö, siis töö ja veelkord töö. Pere muidugi ka, aga see on niikuinii minu elu lahutamatu osa. Korra tekkis juba reaalne lootus, et saan kevade ja suve tööst vabaks, isegi ponnistasin selle nimel, aga paraku uhas koondamislaine minust mööda. Jättes mulle vaid senisest suurema töökoormuse, vastutuse ja kahjutasuks ka pisut kopsakama palga. Põhimõtteliselt olen ma olukorraga leppinud, välja arvatud asjaoluga, et meie üksusele süllekukkunud ebaõnn ehk ajutiselt ametisse määratud uus boss keeldub juhi kohuseid täitmast ja jagab oma allkirju ainult miski salapärase kvoodi alusel, mis on kõvasti kärbitum kui EL kala-või piimakvoot. Aga muidu on töö vahva! Nädala alul käisin nt. plehku pannud oja otsimas - oli teine keskkonnaregistris ilusti paigas, aga maamõõtja plaani pealt miskipärast vehkat teinud. Käisin siis lumes sumpamas ja leidsin, et ojasäng oli oma koha peal täitsa olemas, ainult vesi oli parasjagu ära voolanud. Ja kirsimarjaks koogi peal on hetked, mil on võimalus piiluda sinna, kuhu iga päev niisama ei satu - jaanuari lõpus käisime K.-ga mitmel korra keldreis kontrollimas, kas ja kus ja kes nahkhiirtest on omale turvalise talvekorteri leidnud. Igavesed kondiväänajad on nad küll - vaevu poolesentimeetrisesse prakku suudavad end kokku pakkida!
Viimastel nädalatel on aga tekkinud mulje, et päevad oleks juba justkui tüki maad pikemad ja valgemad ning miski müstiline kihk suunab üha sagedamini mõtteid aiateemadele. Isegi natuke rohkem kui ainult mõtteid - köögiviljaseemned ja mullavaru tarisin juba ülemöödunud nädalal Seemist koju. Ja täna sai siis lõpuks uuele aiahooajale avastart antud!
Hambaork on üks ütlemata kasulik multifunktsionaalne vidin. Pildil paistab paprikaseemne külv orgitehnikas.
Mulda läksid varsseller ja basiilikud - punane ja siis see klassikaline suureleheline roheline. Olen aastate jooksul mitmeid basiilikuid proovinud - kitsaste lehtedega tai basiilikut ja sidrunilõhnalist sidrunbasiilikut ja neil kõigil on omad maitsenüansid, aga üks on kindel - suureleheline roheline, seekord "Sweet Green" on hädavajalik, iseäranis värskelt tarbimiseks, ülejäänud sordid võivad olla lisaks. Samas punaselehelise "Dark Opal" seemned lõhnasid õige tugeva aroomiga, mis annab lootust, et sest võib saada asjalik sort just talvevaru kuivatamiseks. Mulda said veel piprad ja paprikad ja peruu füüsalid. Viimaseid siis kaks sorti - leidsin sel aastal poest füüsali, mille pakil lubatakse kõrguseks vaid 30cm. Arvestades, et meetrine sort kasvab mul alati üle 1,5m, siis oleks poolemeetrine ju igati asjalik- saaks talle saagi kiirendamiseks isegi kattelooritunneli peale panna. No ja siis mõned tomatid külvasin. Üldiselt ma nii vara tomateid ei külva, aga seekord oli mul paar kingituseks saadud seemnepakki - väga põneva kujuga viljad, kuid paraku soojemast kliimast pärit ja pikema kasvuajaga sordid.
Algus on siis igatahes tehtud! Mde, mul on sel aastal lausa kuninglikud tingimused külvitöödeks - talveks sisse toodud aiamööbel sauna eesruumi akna all on selleks justkui loodud. Ei mingit põlve otsas nokitsemist või köögilaua muldamist!
Nüüd ei jää muud üle, kui oodata tärkavat kevadet ja seniks nautida viimaseid talvemõnusid. Ega see talverõõmude nautimine ehk suusatamine kerge lõbu ole - katsu sa kõik need kepid ja suusad liikuma panna, aga kahe mehel nõul ja jõul laabub kõik!
