Et mis ma siis Poola puukoolidest kaasa tõin? Kõigepealt ütlen ära, et väga laia sortimendiga puukooli peale ei sattunud - hektarites olid suured, aga sortiment üsna keskmine ehk siis head tuntud sordid, mis sobivad nii koduaeda kui ka suurte haljasalade haljastamiseks. Et me reisimarsruut sõidu kestel pisut muutus, pidin varem valmis vaadatud puukoolide asemele uued otsima lühikese ajaga hotelli hommikusöögilauas ega jõudnud enam sortimenti seetõttu läbi kammida. Teine asi, mis kaasatoodule piirangu esitas oli väike madal sõiduauto pagasiruum - seega igasugu puud ei tulnud kõne alla ja piirduda tuli põõsaste ja püsikutega. Kõrvalfotol õisküüvits pieris japonica. On pisut külmaõrn, nagu ka palju teisi kaasatoodud taimi. Kuna aga eelmise aasta reisilt toodud õrnakesed elasid kõik möödunud talve kenasti üle sh. punaseleheline keerdoksaline sarapuu ja püstiste okstega luuderohi, siis on ju vaja omal nahal ikka edasi katsetada.Iseenesest on Lõuna-Poola rahvas väga sõbralik ja külalislahke, päris mitmest müügikohast pandi mõni taim kingiks kaasa - põõsasmaranaid, pelargoon. Raskeks teeb suhtlemise asjaolu, et inglise ega vene keelt naljalt ei osatud. Päris Poola lõunapiiri ääres on tegelikult kunagised saksalaste alad - võimalik, et saksa keeles oleks saanud juttu teha küll. Aga mina peale "hier ist ein bar blumen fur sie!" ei oska ja üksi selle ilusa lausega väga kaugele ei jõua. Aga õnn seegi, et taimemaailmas on olemas ladina keel :)
Aga nüüd ülejäänud ostudest. Cockburni vaarikas Rubus cockburnianus - selline kollaste lehtede ja valgete vartega vaarikaline. Õite värviks pakutakse netis küll valget, küll roosat, küll purpurit - eks see siis paista kunagi. Sellest, kas tema musti vilju suhu ka tohib pista, pole veel õnnestunud välja selgitada - näikse nagu sõjasaladus olevat :)
Natuke sai kaasa toodud forsüütiaid - siin selline kirjuleheline värdforsüütia "Golden Times" Forsythia intermedia, et noh, kui peaks pirtsutama ja ei taha õitseda, siis tühja kah - aitab lehevärvistki.
Ebajasmiini hübriid Philadelphus hybrida "Yellow Gab" võlus mu ära oma värvikooslusega - peaaegu mustjaspruunide oksad ja helekollased lehed. Tea, kas pildilt põõsa nuditud poisipea paistab vai mitte, aga poolakatel on ju komme kole suuri taimi müüa. Õnneks oli mu kaasal vist selgeltnägija võime - igatahes oli ta eelmisel päeval kuskilt ehituspoest oksakäärid ostnud - nii sai hõlpsalt nii mõnigi põõsas pagasiruumi vormi pügatud :)
Taga kanada tsuuga Tsuga canadensis, keskel väikeseõieline tamarisk Tamarix parviflora, ees üks kurereha. Tamariskid olid Poola linnahaljastuses üsna populaarsed - parasjagu õites ilmestasid tänavaid nende vanaroosat värvi õievahu kuhilad. Õrnake jälle.
Taga lokkis kollaste lehtedega Hollandi jalakas Ulmus hollandica "Wredei" - no otsime talle soojema koha, paremal pisarmänd - talle otsime veel soojema koha, aga kui tahab külmaroaks minna, las siis läheb, vasakul must leeder Sambucus nigra "Madonna".
Lõpetuseks veel väike kollektsioon helmikpööriseid - ärge lootke sordinimesid, mingid poolakeelsed sõnad on mul iseenesest olemas, aga pole olnud aega neid inglise keelde tõlkida (kui ma üldse viitsin), et aru saada, kas nad mõnele laiemalt tuntud inglise keelsele sordinimele ka vastavad.
5 kommentaari:
Väääga põnevad asjandused.
Aga pisarmännid (küll siit Haljassaarest ostetud) pidasid mul selle talve küll imeilusasti vastu. Ja sugugi mitte kõige päikeselisemas ja soojemas kohas.
Huvitavad asjandused jah.
Tamarisk elas mul eelmise talve kenasti üle ja õitses möödunud kevadel. See kevad veel mõtleb - ja aru ma ei saa, kas lihtsalt unes veel, või läks looja karja.
Aga see forsüütia Golden Times - see tundub põnev olevat.
Uhked taimed nii värvi kui muidu ilu poolest! Aga seda meie vahetust peab veits mõtlema, et kui millalgil linna sõidan, siis annan teada, aga kui varem ei saa siis äkki meie kokkutulekul tõesti!
Põnevad taimed tõega. Pisarmändi olen endale paar korda toonud ja ka seemnest kasvatatud ei pidanud vastu. Tänavu paksu lume all võis ju kuskil alles jääda, aga ega ta meil täiskasvanuks ei saa.
Kui sa neid põõsaid, ma mõtlen seda uut ebajasmiini sorti pügasid, kas tegid lõigatud okstest pistoksad või pildusid minema? Viimasest oleks küll kahju.
Ega ma jah pistikuid ei teinud, aga sest pole nagu katki midagi, sest seal võrsetippe ja oksi hulgim, millest teha - iseasi, kas minust tegijat on :) Mul aias mõned ise pistikust kasvatatud põõsad on, aga see oli enne seda kui ma pistiku õppepäeval käisin. Pärast õppepäeval omandatut pistsin õhinaga üüratu hulga pistikuid mulda vastavalt õpetusele ja kõik 100% kärvasid ära. See võttis päris pikaks ajaks pistmisisu ära, aga oma vanamoodu võin proovi ikka teha, kui kellelgi huvi on ;)
Eks sa Kummutisahtel, anna teada, kui on mahti siiakanti või ka Palmsest läbi tulla.
Postita kommentaar