Kui ma nädal tagasi palusin oma kallil abikaasal, kes meie peres tavaliselt poes käib, tuua järgmine kord pudel õlut, tõstis ta kärmelt pilgu, vaatas murelikult otsa ja uuris tõsisel moel, et mis siis nüüd lahti on. Mina, kes ma alkoholist tarbin vaid äärmiselt piiratud valikut valget veini ja haruharva külma ilmaga mõne tilga konjakit kohvi sees, nõuan äkisti õlut ja kohe terve pudeli! Tegelik põhjus oli lihtne - juba talvel tuli selline tunne, et peaks sel aastal ometi need kiidetud tsukiiniõied ära proovima. Itaalias on tsukiiniõied traditsiooniline toit ja neid kasutatakse köögis mitmel moel - praetakse taignas, täidetakse, lisatakse panniroogadele. Toiduks sobivad õied peavad olema tugevad, värsked ja pisut juba avatud. Õite sugu ei ole oluline, aga etteruttavalt pean mainima, et meile maitsesid isasõied paremini - jäid kuidagi õhemad ja hõrgumad. Pildil parajas küpsuses emas- (ülal) ja isasõis (all).
Otsustasin esimeseks katsetuseks taignas praetud õite kasuks. Sabad jätsin praadimise ajaks taha, sest varrekesest on taignasse kastmisel mõnus kinni hoida. Internetist võib mitmeid erinevaid taignaretsepte leida - taigna vedeldamiseks kasutatakse piima, õlut, mineraalvett või nenede erinevaid kombinatsioone. Minu valik:18 tsukiiniõit
250ml õlut
250ml piima
1 muna
3 kuhjaga spl jahu
soola
õli (oliivi) praadimiseks
Munast, jahust, soolast ja piimast (koos õllega või ilma) segada taigen. Minu taigen sai kaunis vedel, panin igaks juhuks 1 lisalusikatäie jahu, aga takkajärgi arvan, et ilma selleta oleks õied tiba krõbedamad saanud. Õied kasta taignasse ja praadida õlis, kuni on saavutanud kuldse jume.
õli (oliivi) praadimiseks
Munast, jahust, soolast ja piimast (koos õllega või ilma) segada taigen. Minu taigen sai kaunis vedel, panin igaks juhuks 1 lisalusikatäie jahu, aga takkajärgi arvan, et ilma selleta oleks õied tiba krõbedamad saanud. Õied kasta taignasse ja praadida õlis, kuni on saavutanud kuldse jume.
Praetud õied asetada paberile nõrguma. Nii lihtne see ongi. Maitsesid head, iseäranis isasõied. Otsa said nad ka kohe. Maitse on maitseasi ja pikemalt kirjeldada seda ma ei püüagi. Tuleb ise järele proovida! Meie teeme teinekordki.
Meil oli 13 õit, mistõttu jäi törts tainast üle - sellest sai väga huvitava õllemaitselise pannkoogi. Pool pudelit õlut jäi ka järgi - kaasa arvas, et see on asja juures lisaboonus ja et võiks neid tsukiiniõisi kohe sagedamini teha. Head isu!
5 kommentaari:
Põnev!
Aga mul on selle ainsama taimega seda raske järgi teha. Peale esimest kunstviljastamist (see vili seisab bossil siiamaani külmikus, ei taha nemad seda :o() tuli järjest ainult emasõisi. Täna avastasin ühe juba sulguma hakanud isasõie ja siis lõikusin tal kroonlehed lühemaks ja surkisin temaga läbi nii avanenud, kui juba peaaegu sulgunud emasõied. Eks näis, mis sealt tuleb. võib-olla peale seda võiks tõesti proovida järgmisi õisi praadida, sest mis ma neist viljadest neile ikka kasvatan, kui keegi neid ei taha.
See on küll hea retsept ja nagu rusikas silmaauku kohe! Suur aitähh! Minu tsukiini kasvatabki siiamaani ainult kangekaelselt isasõisi!
Hmmm, kõlab hõrgult!
Ahvatlev! Proovime ära!
Hmmm, samamoodi võiks ju proovida teha päevaliiliaõisi, need on ka söödavad.
Ega nende maitse nii väga erinev olegi, lisandid annavad domineeriva maitse. Ise ei ole küll teinud, aga väga maitsev on kollaste päevaliiliaõite ja hakklihaga riisivorm. Ise söön toorelt salatites, proovisin ka marineerida sidrunimahlaga, väga maitses, ainult väheks jäi :)))
Postita kommentaar