Et kõik algusest peale ära rääkida, peaksin alustama tollest õhtust mitu nädalat tagasi, kui täiesti mõtlematult ja tagantjärele arusaamatutel asjaoludel andsin kergekäelise lubaduse kaks kõrvitsat purkidesse marineerida, mispeale mu armas mees kooris, puhastas ja tükeldas (meie möödunudsuvise kõva koore ja viljalihaga kõrvitsasordi puhul ongi see üks ütlemata mehine töö) üüratu savikausitäie kõrvitsatükke ja lasi ise kodunt jalga...komandeeringusse. Minu laiskus muidugi ei lubanud marineerimistegu ette võtta ja nii ma neid kõrvitsakuubikuid igasse vähegi mõeldavasse toitu sokutama hakkasin - koogi sisse ja pudru sisse, kuid kuhi kahanes visalt. Ühel õhtul jäätise peale külmunud marjadest sõstrakastet purustades, torkasin nagu muuseas sinnagi kõrvitsakuubikud sisse. Eks te ise tea, et mustsõstrad suhkruga purustades üksiti üsna vänge moos jääb, aga kõrvitsaga segi sai see kraam üks mahe ja mõnusalt värske vitamiiniamps kesk karget talveaega.
Retsept:
Värske mustsõstra-kõrvitsapüree
2 osa külmutatud mustsõstraid
3 osa tooreid kõrvitsakuubikuid
suhkrut maitse järgi
Koostisained saumikseriga püreestada ja valmis ta ongi. Kui mustsõstrad on külmunud, tuleks lisada pisut kuuma vett. Vett võib lisada ka sel juhul, kui on kavatsus teha kastmetaolist püreed, ilma veeta jääb pigem laialivalgumatu moos. Serveerida jäätisega.
Retsept on testitud laste ja kolleegide peal, kuid kõrvitsat koostisainena ei ole suutnud tuvastada ükski asjassepühendamatu. Mustsõstra-kõrvitsapüree on abiks liigesepõletike, neerukivide, kõrge kolesterooli, kõhukinnisuse, hüpovitaminoosi, külmetuse jm haiguste puhuks, kuna mustsõstrad ja kõrvits kahepeale sisaldavad terve rea kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.
Ahjah, tänu püreele olen siiani kõrvitsa marineerimisest pääsenud, kuigi mitte kauaks - külmutatud sõstrad saavad otsa enne kui kõrvitsarivi kapi otsas. Egas midagi - tegelikult ongi juba isu parajalt kaneelise ja mõnusalt krõmpsuva marineeritud kõrvitsa järele.
6 kommentaari:
Kõrvits on minu meelest lahe ja igati tänuväärne söögipoolis.
Aga jahh, need kõvad koored! Viimane kord kutsusin poja appi, andis tal ka rabeleda!
Laiskus ongi maailma edasiviiv jõud:). Usun, et kõige suuremad leiutised ongi nii sündinud, et laiskuse pärast tuleb mingi töö tegemiseks lihtsamaid võtteid leiutada.
Mulle marineeritud kõrvits ei maitse (aga marineerima pean ikkagi) ja vänge mustsõstar ka mitte (moosi pean ikka keetma), aga selle segu proovin küll ära, pääsen ka kergemalt:)
Võimas rida Sul kapi otsas! :o)
Võiks ju ka proovida, aga kõrvitsat mul tänavu pole ja mustsõstrad ja toormoosid nendest on ka otsas, sest need on minu vaieldamatud lemmikud.
Aga hoia tibake sõstraid, kuni ma külla tulen, arvan, et kõrvitsat jagub niikuinii. .o)
Marjad otsakorral - kiirusta! Meite peres lastel vaba voli kirstus marjul käia - minu jaoks sedasi liiga hapu, aga nad söövad külmunud marju (herneid ka) nagu snäkki teleka kõrvale.
Tegelikult ikka jagub veel tükiks ajaks mustsõstravärki, muist sõstraid sai paksu mahlana plastpudeleis sügavkülma pandud, need veel puha alles.
Millega sind veel meelitada võiks - töö juures oleme hetkel omatehtud jäätise lainel - sidrunijäätis ja maasikajäätis ja banaanijäätis...
Mmmmm...kõlab tõsti ahvatlevalt. Peab sügavalt asja üle mõtlema. :o)
Alles richtig so
Postita kommentaar