kolmapäev, juuli 14, 2010

Kuum

Päike, parmud ja lõputuna näiv kuumalaine sunnib elustiili muutma: päeval siesta ja vesi, õhtul natuke aiatööd ja meri. Terrassipotti istutatud madalakasvuline päevalill, mis mõeldud põhjamaisesse suvesse päikesekollast meenutama, on avanud korraga 7 õit. Arbuuse pole enam hommikuti tolmutada vaja - õied kuivavad enne avanemist. Suurimad arbuusid kõmisevad, aga ära korjata veel ei julge - ei või ju ometi viljad küpsed olla, kui õitsemisest pole 30 päevagi möödas. Kuigi arbuusid väädi küljest ära tulla ei tohiks, on igaks juhuks maast kõrgemal rippuvad viljad sibulavõrkudega täiendavalt toestatud.

Aed on õites, aga vaevleb samuti janus. Viimati kui Tallinnas paukus ja tänavatel kohati veetase poolemeetri kandis oli, ei tulnud meil piiskagi. Vihmutid töötavad köögiviljaaias ka päevasel ajal - üksnes õhtuse kastmisega ei jõuaks kõike ülesharitud maad ära joota. See-eest viskavad kõrvitsaväädid pikkust pool meetrit päevas ja tsukiinid valmivad korjeküpseks paari päevaga. Mõni päev tagasi tegime algust ka iluaia kastmisega - õnneks peab savine maa niiskust. Kollases ringpeenras õitsevad kipslillede seltsis liiliad...

päevaliiliad,...
kobarpead,...

oranžid ja kollased tšiili mõõlad,
kurekellad ja paljud teised kesksuvised õitsejad.Esimest korda on õitsele puhkenud seemnest kasvatatud wilmotti liiliad Lilium willmottiae.Pikas peenras on põhitegijad kukekannused - alloleval pildil muskuskassinaeriste ja kukesabade taga.Pika peenra põhjapoolses otsas õitsevad kukeharjad,... ...metssalveid ja alpi jänesekäpad. Nende vahel värvib madal õhtupäike helmikpöörise "Purple Palace" purpursed lehed lõkkekarva.Minu lemmik aga on metssalvei Salvia nemerosa "Rose Queen".Pika peenra vastas üle muruplatsi kulgeb kivimüür, mille esimene asukas purpursete lehtedega kukehari on avanud tumeroosad õisikud.Müüri kohal peenras õitseb "Bonica", õied peaaegu valgeks pleekunud.Kiviktaimla on tuhkkuiv, aga on siiani ilma kastmata hakkama saanud. Hiljuti õitsesid siin topeltõielised nelgid, täna kukeharjad. Mägisibulaid peaks juurde muretsema - nii nende leherosetid kui nuiana kõrguvad õisikuvarred sobivad siia peakivisele maastikule nagu valatult.

5 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Oi, ma olen ka viimasel ajal kivirikke armastama hakanud. Nii omapäraselt vahvad! Aga viimasel fotol on sul mägisibul ikka
Muideks, eelmine aasta sain Sult koos ühe püsikuga mingi mündi. Arvasin küll, et see on mingi umbrohu-kurjam salaja kaasa tulnud aga jätsin kasvama ja ta on hästi vinge! Tugeva mündi lõhna ja maitsega. Kas midagi tuli Su ürdipeenrast? Mis münti Sul seal on?

Kadakas ütles ...

Peast ka soe juba - muidugi mägisibul - parandasin postituses ära, aitäh!
Mul pole enam ainugi, mis münt see olla võib, vaatasin 2006 aasta postitust - seal oli kirjas, et ürdipeenras elab "piparmünt, veel üks münt ja meliss" - väga informatiivne, eks ole. Aga need mündid on kohutavalt invasiivsed ikka, parem vist lillepeenrast eemale hoida.

Smaragd ütles ...

Kui suur see aed sul on? Tundub justkui paar aakrit olevat, muig...

Köögikata ütles ...

No kindlasti paar aakrit ja rohkemgi. :o)
Ilus! Eriti meeldib mulle see jänesekäppadega peenraosa.

Anonüümne ütles ...

Tere.
vaatan ja imestan alati neid ilusaid aedu.
ise oma tervise ja haigusega ei jõua sellist aeda rajada kuigi tahaks omas aiaski näha rohkem silmalevaadatavat kuna lõhnameel mul puudub.lapsedki ütlevad et jään paljust ilma.kasvuhoone on sul kül suur kui sinna mahub nii palju.
muidugi peab sellisel juhul jätkuma tõsiselt aega.
aga jõudu ja jätku sulle edaspidiseks nii pisikeste kasvatusel kui ka aias rassimisel