Vahel on tal pisikesed jalad, siis ta inspekteerib tähelepanelikult amplitomatipõõsaste laiuvaid puhmaid kasvuhoone keskmises peenras ja aeg-ajalt leiabki mõne punase tomatipoja. Kahjuks potis need puhmad sellist üle meetrise läbimõõduga põõsast ei kasvata, muidu oleks vägev terrassikaunistus oma õie- ja tomatirohkuses. 
Suuremad jalad tõusevad kikivarvukile ja lasevad piiluda teiste tomatite taha, et näha, kas ometi ehk on lõpuks kerge puna seinaäärsete tomatite palgeile ilmumas, aga ei veel. Eks homme vaatab jälle, äkki siis... 
Teinekord viivad väikesed jalad ootusärevuse suurte kurgilehtede alla piiluma. See tasub ka end ära - iga päev on sealt midagi saagiks korjata.
Nii väikesed kui suured jalad ei saa jätta käimata kasvuhoone tagumises otsas. 
Üksi kollastes õites melonisein väärib vaatamist, kuid hoopis põnevam on jälgida arbuusi- ja meloniviljade paisumist: alles olid suurimad mõõdult kanamunad, siis hanemunad ja täna juba jaanalinnumunamõõtu.
Üksi kollastes õites melonisein väärib vaatamist, kuid hoopis põnevam on jälgida arbuusi- ja meloniviljade paisumist: alles olid suurimad mõõdult kanamunad, siis hanemunad ja täna juba jaanalinnumunamõõtu.
Selleks, et arbuusid ja melonid kasvuhoones viljuks on neid iga päev tolmendatud - taimelt murtakse isasõis, rebitakse kroonlehed ära ja tupsutatakse emasõie südamikke. Emasõied on need mummukesega õie taga - arbuusi emasõis:
Lisaks on tark arbuuse ja meloneid ka taltsutada lõigates iga kanamunasuuruse vilja järel ära võrsetipp jättes alles 2 lehte pärast vilja. Melonid kannavad kõige rohkem emasõisi kolmandat järku võrsetel - et nende ilmumist kiirendada tuleks esimest peavõrset üsna varakult kärpida, mis soodustab järgmiste külgharude teket. Taimede ülesriputamine ei tee ka paha, muidu ei saa sest võsast miskit sotti. Mul jäid sel aastal taimed nööride kanda, võib olla järgmisel aastal vaatab miskit võrgu või raamimoodi. Ega sellega veel tööd piirdu - kasvuhoone on rajatud loodusliku kruusapinnasega alale ja pealeveetud mullakiht on veel liig õhuke, et niiskust pikemalt hoida. Kogu kasvuhoone käsitsi kastmine voolikust kaks korda nädalas võtab aega omajagu. Säästmaks aega vedasin täna keldris kasutuna seisnud aiavooliku kasvuhoone parempoolsele peenrale ja puurisin trelliga hunniku auke sisse - nüüd on selles peenras omaloominguline tilkkastmissüsteem. Näib, et toimib, aga esialgu jääb kasvuhoone vasak peenar käsitsi kastetavaks nö kontrollalaks - et oleks hea vaadata, kummal juhul tomatid ja melonid end paremini tunnevad.
Kogemata eksis kevadel melonite vahele üks tsukiinitaim - ei siin ole enam miskit ootusärevust - selle viljad sööme homme lihtsalt ära. Kõige maitsvamal viisil - praetud viilud sidrunipipraga.
16 kommentaari:
On sul ikka pealehakkamist ja tahtmist!!! Ma parem ei kommenteeriks, sest minu jaoks on nii melon kui arbuus sellised asjad, mille suhusattumisel ma turtsun, öögin ja jooksen hambaid pesema...
See tomatite-kurkide vahel jalutamine andis taas nii koduse tunde. Emmel on ka kurgid tomatid ja ta käib samamoodi ootusärevalt viisumas.
Muide, kas sa maasikaõite kohta ka nii palju tead? kuidas neid tolmendada? Mul on rõdul mesilastevaegus ja internetis mina sellest sotti ei saanud, kuidas need maasikaõied käituvad. Kusagil väideti, et on hermafrodiidid.
Kas sellest piisab, kui ma ühe ja sama taime õied hambaharja või pintslikesega üle käin?
The plants are growing so well. So many tomato hanging down the plant, and other fruits as well. ~bangchik
Thela, sa pole ainuke - ka meie peres on üks turtsuja, kes põgeneb, kui arbuusi lahti lõikama asutakse. See-eest lubas ta kogu tomatisaagi hävitamise enda peale võtta.
Sinitihane: maasikataimede kohta pole mul olnud vajadust uurida, aga usun, et kui pehme pintsiga selle ühe ja sama taime õisi paitamas käia, peaks piisama.
Oh kui äge! Mul on vaja ka arbuuse ja palju tomateid ja meloneid.... seega on vaja kasvuhoonet... ja selle jaoks võiks tegelt olla suurem maa... kohe ikka selline nagu talumaa suuruses või nii... selleks on aga natuke raha vaja... noh, et osta ja et töölt ära tulla ja saaks rahulikult maal asjatada ja kasvatada ja olla ilma materiaalsete muredeta... seega kui keegi teab mõnda kohta, kus on ripakil mõningad miljonid, palun lahkesti teada anda :))))
nali naljaks. tegelikult on ka väga äge!
mis sort see amplikobartomat on? seda saab avamaal ka kasvatada, jah?
ja mul on ka suured arengud - esimesed tomatid õitsevad :))))
Muljet avaldav seis melonite ja arbuusidega. Vat minul arbuusitaimed alles pisikesed. A tomatite ja kurkidega vist oleme ühel kaugusel. Mul katsetuseks üks kurgipurk hapnemas ka juba. Lahe ikka see suvine aeg! Nälg tuleb kallale, siis lähed õue ja muudkui nopid.
Amplitomat on "Gartenperle" - sain selle vist möödunud aastal Gardener's World ajakirja vahelt. Selle ajakirja vahel on igal kevadel olnud tomatiseemned ja iga kord väga asjalik sort omas kasvutüübis. Ma usun, et õues kasvaks küll, aga siis peaks kindlasti peenravaip all olema - tal on sellised väga nõrgad varred, mis toetuvad maapinnale (noh arusaadav ka - amplis ju peaksid alla rippuma). Võib olla ka kõrgpeenra ääres allarippumine oleks variant, aga jah potis jääb mul taim poole väiksem, sest ma ju ei väeta kedagi.
siis saaks seda ju amplis kasvatada?! see oleks küll lahe. järgm aastal peab otsima.
selle gardeners wordli koha peal ma punastan natsa....
ahjaa, aga nõndaviisi just seda tilkkkastmissüsteemi ju tehaksegi. ma tegin ka endal ühele voolikule augud sisse ja siis vean seda ühest peernast teise, keerutan vooliku kunstipäraselt ümber taimede (taimed peenardes ju eri kaugustel) ja lasen aga jooksma.
youtube'is on tegelt päris palju videosid sellest. toksid otsingusse drip irrigation või how to do a drip irrigation ja videosid muudkui tuleb. ma jörgmisel aastal teen ilmselt oma kõrgpeenadresse statsionaarsed tilkvoolikud just sedamoodi.
Jaaaah, taimedel on suures majas hea. Jätkub parajalt õhku, soojust ja jahedust. Ja sellise kilometraazhiga ei saagi muudmoodi kui kastmissüsteemiga.
Arbuusid ja melonid on väga ilusad. Ma küll ära ei jookse kui kodakondsed neist mõnu tunnevad, aga ise küll neid ei himusta:) ja et suurte kasvuhoonete aeg on meil ümber, siis ei uuri ka seda, kuidas kasvatada,
Tomatid on meil ühekaugusel, aga kurki sööme juba mitu nädalat. Sort "Amazonka", väga varane ja väga maitsev. Nüüd olevat ta ümber nimetatud, aga uut nime ma ei teagi.
Aga selliste nõtkete tomatite tarvis ehk sobivad rippkotid, kus neid tagurpidi kasvatatakse. Neid on päris lihtne ise ka meisterdada. Ühed sordid kasvavad siis pinnases ja teised ripuvad laest vastu:) Äge!
Seda ülevalt alla rippumise varianti kotiga olem hea mitu aastat tagasi proovinud, aga ei mäleta, et väga vaimustatud olnuks - st kuna ma ei väeta, siis jääb ikka saak nigelaks võrreldes jalgupidi maamullas kasvava taimega.
Kurgid mul Adam - kah väga varajane, eile sai ka õuest esimene kurgisaak korjatud. Ilmad on muidugi hetkel supersoodsad soojalembelistele.
Trumm: Kui pikk sul see augustatud voolik on? Ma vaatan, et veesurve seab pikkusele piirid, muidu vooliku kaugemas osas tuleb vett vähem kui alguses. Mul on kolmikuga see augukudega voolik 25m pikkuseks ringiks ühendatud ja pikem see ring meie survega olla ei tohiks. Muidugi saab ka taimedega kombineerida, et vähesema veega voolikuosa jääb väiksema veevajadusega taimede (nt arbuus)juurde.
mul on see augustatud osa lühem kindlasti, aga koos terve osaga, mida mööda vesi peenardeni jüuab. on vast 20-25 m küll (võin ära mõõta). aga ma enamasti ei lase vett üldse mitte veevärgist, vaid suurest tünnist sellega! s.t. lasen ca 1m3 tünni vett täis, selle alaosas on kraan ja sinna ühendan vooliku (lasen tünnis vett enne soojeneda). nii et ta jookseb nö maa gravitatsioonijõuga. ja algul läheb voolik veel ülesmäge ka, kuid kuna tünni ülaserv e algne veepind on sellest kõrgemal, siis jookseb ilusti. muidugi ei tule vesi sealt survega, aga ma lasen rahulikult mitu tundi sel veel joosta (igast august niriseb parasjagu) ja on väga hea.
Äge! Mul juba paar kurki ka tulnud, aga muud ei miskit veel.
Nojah, mul on majast augustatud ringini ca 160m voolikut, aga see 160m ei mõjuta iseenesest midagi. Ja ega mul pole mõtet ka väiksemat augustatud ringi teha kui 25m, sest kasvuhoone on 12m pikk ja mugav on, kui vooliku ühenduskohad kõigil ringidel ühe ukse juures on. Muidu ilmselt mingi 15 m ring oleks minu veesurve puhul optimaalne, kus silmaga veesurve erinevust vooliku eri osades ei märkaks. Vbl ma peaks tagumises otsas lihtsalt rohkem auke tegema.
a miks sa ringid teed`? mul on lihtsalt voolik. ots on kinni teibitud.
Postita kommentaar