neljapäev, juuli 15, 2010

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Ja isegi üheksast korrast ei pruugi arbuusi puhul piisata. Eks pilguga sai neid tüki maad rohkemgi mõõdetud ja ma ju tean, et küpse arbuusi
  • vars on kuivanud ilmega,
  • lähimad köitraod tõmbuvad pruunikaks,
  • õitsemisest on möödas vähemalt 35 päeva (kuigi see nr pole veel küpsusgarantii).

Meie kasvuhoone eksemplarid ei vasta veel ühelegi tingimusele, aga ometi oli kiusatus nii suur-suur, et lõikasin hommikul esimese kõmiseva ca 3 kilose piraka ja tassisin tuppa. Arvestades asjaolu, et mina tunnen end praegusel kuumaperioodil kasvuhoones asjatades juba esimese 5 minuti järele täiesti küpsena ja ühtlasi asjaolu, et me kasvuhoone seisab täispäikeses varahommikust hilisõhtuni, oli ka väike moraalne õigustus uudishimutsemiseks olemas. Paraku vara veel - arbuus osutus seest roosaks, mõned üksikud seemned olid pruunid, aga valdavalt valged alles, valge osa koore all ka liiga paks. Süüa muidugi kõlbas ja kohe ära söödigi, aga küps arbuus on palju palju magusam, mistõttu tasub arbuuside ja melonitega veel pisut kannatust varuda. Enne nädalat ei ole mõistlik uut katsetust teha, veel parem, kui suudaks 10 päeva oodata.


Eks siis seni tuleb süüa kurki, tomatit, paprikat, harvendada porgandit ja herneaegki pole enam kaugel.
Nii et kolleegid arbuusikasvatajad, varuge kannatust veidi veel! Minu isiklik "küpsetunne" on samuti pärast tänast padu järgi andmas ja tegevusvõime taastumas - peakski homme uurima, kui sügavalt maa kastetud sai, võib olla peaks peenraplaani ja istutaks miskit ringi... Hea, et puhkus olemas on.

7 kommentaari:

Cranberry ütles ...

Elu on täis juhuseid ja üks neist tõi mind täna hommikul Kadaka aiapäevikusse...kui kadedusel oleks värv, siis see oleks õrn-lõheroosa ja uudishimu oleks roheline, pisukese pruuni varjundiga. Veetsin blogis ringi rännates hommiku kohvi juues, imetledes tohutut tööd ja hoolt ning grandioossete mõõtmetega kasvuhoonet. Alustasin sel aastal taimekasvatust ja vaatan kasvuhoones tomateid ning püüan välja mõelda, milline on emasõis ja milline isasõis?
Unistan edasi...ja sean nüüd sammud taas kasvuhoonesse.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Kuidas on, kas oled rahul peenrakattega? Ma ise kasutasin maasikatel varasemail aastail sel kombel, ei jäänud rahule. Tänavaasta tegin prooviks sellised laiad ribad taimede vahele, nendega olen paremini rahul

Kadakas ütles ...

Tomatitega pole muret - igas õies on nii emas- kui ka isaspool ning taim tolmleb ise. Abiks on, kui taimede riputusnööre (või siis pikitrossi, kui nöörid selle külge kinnitatud on) pisut raputada/koputada - väike värin aitab tolmukatest tolmu kergemini emakani.

Peenravaip on minu kogemusel üle prahi kraam ÜHEAASTASTE köögiviljade kasvatamiseks - maa soojeneb kiiremini, kurgid jt köögiviljad jäävad puhtad, rohida pole vaja.
Aga mitmeaastaste taimede puhul pole sellega midagi teha. Maasikad keerasin ma täiesti untsu (kolmandast aastast alates ei saanud enam umbrohtu aukudest kätte, sipelgad tegid vaiba alla massiliselt pesi ja vihm ka ühtlaselt kõigi taimedeni ei jõudnud) ja sel kevadel tirisin ta sealt üles. Nüüd otsin, kust saaks meristeemmaasikataimi - teeks kohe päris uue peenra uude kohta, ilma igasuguse vaibata muidugi, kui üldse, siis multšiks põhuga.
Sa üheraastastel ei ole katsetanud - kõrvitsad, kurgid, mais jne?

elfriide tramm ütles ...

ohh, need arbuusid ja melonid..... no ma ei saa ju nii suurt kasvuhoonet teha! ausaltöelda vist ei taha ka, see ei tohi liiga suureks kohustuseks muutuda, vaid peab mõõdukuse piiresse jääma :)

MUHEDIK ütles ...

Väga ilusad viljad kõik.

Köögikata ütles ...

Ohhh, no ei mahu mulle see arbuusiasi pähe. Sinult saadud needsamad taimed ju ja mul seisavad vaid. No üks on nii poolemeetriseks taimekeseks veninud. Aga 35 päeva õitsemisest...no vast jõuluks saab see aeg kätte. ;o)

Hanna ütles ...

Tere Kadakas :)
Mul selline küsimus ,et kust oleks võimalik muretseda neid võrke, mida kasutasid arbuuside toestamiseks? Mul kohe - kohe sama ettevõtmine ees aga ei leia kuskilt materjali :)