No mis mõttes ma peaks ootama järgmist aastat või veel kaugemat tulevikku? Tänasida toimetusi ei pea sa mitte homse varna viskama! Kui ikka plaan juba piisavalt küps on, siis võib seda ju varem ka vaikselt realiseerima hakata nt jupikaupa. Ringpeenra kui kõige vanema istutusala esialgsest kujundusest pole suurt enam järel - mõned taimed on hääbunud (osad lupiinid, kurekellad), mõned iseseisvalt kohta vahetanud (kurekella seemikud), tekkinud vabadele kohtadele on üht-teist lihtsalt maha torgatud, suureks kasvanud taimed vajavad jagamist, vähendamist ja lisaruumi. Kuna selle peenra laiendamine ei tule mõjuvatel põhjustel (mind on ainult üks) kõne alla, siis saab ümberkujundamine toimuda üksnes sisemiste ressursside arvelt. Fotol päevaliilia "Condilla", üks neist ruumivajajatest.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest päevast, kui marjakorjamisega siia ilu- ja tarbeaia piiril kasvavate mustsõstrapõõsasteni "Köögikata magus" jõudsin. Põõsarühma lõunapoolsest otsast alustades oli esimene põõsas kahtlasevõitu - suur lahmakas põõsas, aga marjad väikesed ja hapud harvalt mööda põõsast laiali pillutud. Siis tuli mälusopist selgusehetk - olin ju kunagi "Köögikata magusa" istutanud ühe metsiku mustsõstravõsu kõrvale, ei olnud tollal siin veel lillepeenraid ega miskit, lihtsalt kibuvitsast lagedam koht, et midagi kiirelt maha surgata. Otsus tuli kergelt ja kiirelt - edasi korjasin marju juba muruplatsil mahalõigatud okstelt.
Oojeeeee - 4-5m2 peenramaad nagu maast leitud! Mitte, et sinna midagi suurt istutada saaks, see sõstar lamaskles ammu juba pooleldi musta leedri, kauni deutsia ja valge pojengi otsas ja ähvardas järgmiseks vallutada kollase puispojengi ja roosi "Sunset Song". Esialgu laiutab küll põõsa asemel auk (see põõsatüügas on ikke kah juba välja juuritud), aga järgmisel aastal vaevalt enam keegi usuks, et siia sõstrapõõsas kunagi mahtus. Päris augu keskele saaks ühe uue sügisese püsiku panna - äkki mõne heledama õiega 1-2m kõrguse astri.
Siinkohal oleks hea võimalus küsida, et miks mu puispojeng (pildil vasakul) pole kunagi kordagi õitsenud? Peaks oma 5 aastat kindlasti vana olema, kõrgus mulle rinnuni, tundub igati ilus terve, aga õiepungi ei moodusta.
"Maast leitud maatükike" ajendas mind kriitiliselt ringpeenrat takseerima ja ma pidin tõdema, et sisemist ressurssi oli küll ja veel. Eile hommikul sõelusin käruga kompostihunniku vahet - üsna kerge südamega läksid lupiinid (kunagi ringile jaotatud 8 kollasest ja oranzhist taimest olid järel riismed - 2 ülisuurt laiutajat ja 1 kiduram), looduslik kõrge kukehari, valge sügisaster (järgi jäi rohkem), valge virgiinia tonditupik (jätsin alles ikka ka). Reedel, kui põnnidel hoidja, läheb kompostirongile veel valget tonditupikut, valge muskuskassinaeris, veiste südamerohi, palmlehine tarn, valge sügisaster, dekoratiivfüüsal (hiina latern), vanemat sorti hästi lollikindel valge iiris, punase lehega täpiline metsvits "Firecracker", päevaliilia "Sammy Russell", ruuge päevaliilia, varajane kollane päevaliilia ja siis üks nimetu päevaliilia, millel on võrreldes Sammy Russeliga natuke suurem, natuke tumedam, natuke väiksema kollase südamikuga õis ja õievarred ise lehepuhmikust kõrgemal.
Kui keegi soovib kedagi nimetatuist kompostirongi pealt päästa, siis olen nõus nad reedel mullapalliga kilekotti pakkima ja laupäeval autosse kärutama.
Kuna ma kobarpäid veel ringpeenrast välja kolida saa, siis on see olemasolevate taimede ringitõstmine paras malemäng - selleks, et kedagi ringi tõsta, on vaja õige koha pealt teine eest vangerdada ja selle teise eest teine... Niiet pool päevast ma eile istusin mõtiskledes keset mururingi, päevaliiliate osas tegin lausa plaani paberile arvestades kõrgusi, otsides õievärvile sobivat tausta ja naabrit, torkisin bambusekeppe ja plastnuge mulda tähistamaks taimede uusi asukohti ja lõpuks isegi vangerdasin mõned päevaliiliad oma kohale. Palju on veel teha, aga algus on tehtud.
13 kommentaari:
Ohhohoo, nagu mul veel maha istutamist vähe taimi ootaks, aga palun mulle valget iirist ja valget tonditupikut. Ja minu arust mul sellist nimetut päevaliiliat ei olnud, ega ju? Siis see ka mulle palun!
Tere! oleksin nõus osa päevaliiliatest ära päästma (varajane kollane, Sammy Russell ja see nimetu (kas see ei või olla Crimson Pirate?) Naabrinaine tundis kunagi huvi ruuge vastu, pean üle küsima.
Tänud!
ps! saatsin meili ka.
Kõigepealt aitäh vastu võtmast ja oma aiavarandust näitamast-jagamast!
Ma arvan, et sellist päevaliiliat polnud, see tuli sordi "Mauna Loa" pakist, õigemini suisa kahest eri pakist täpselt samasugune punane. Juhtus ühel aastal nii, et ise ostsin ja ka kaasa juhtumisi kinkis "Mauno Loa" pakikese. Rohkem ma "Mauna Load" pole üritanud hankida, mis ma nende kõigi punastega peale hakkan :).
Mulle paluks jupikese palmlehist tarna. Vastu pakun raitastrit Snowbank, kasvab 1,5 meetriseks, ei lamandu, ei hallita, õitseb sadade valgete õitega külmadeni.
Puispojengi mitteõitsemise põhjus võib olla liiga kõrge põhjavesi või liiga väike istutussügavus. Neil on hullpikad juured ja vett nad ei armasta.
No seda ma räägin, et tuleb pingsalt ja kindlalt oma peenraid jõllitada, küll siis uut platsi leiab!
Mingi punane sarnane päevaliilia kandis nime vist Red October, vist.
Oi-voi, sooviks küll tonditupikut, varast kollast päevaliiliat, valget muskuskassinaerist,metsvitsa Firecrackerit ja palmlehine tarn on ka lahe!
Olen Sulle kolm hostat potti pistnud, neljas on Pacific Blue, on Sul seda?
Thela: Tänud astripakkumise eest - see oleks nagu rusikas... sõstraauku! Ma viskaks sinna palmlehise tarna kotti kollast võhumõõka kah, mul vaja üks ots siberi iirise puhmast välja harutada.
A puispojengist - Kui pikad on hullpikad juured? Põhjavees ei tohiks probleem olla - pole vesi ühestki august vastu tulnud ja 10m kaugusel on oja, mille veetase on ca 2,5-3 m allpool. Aga poole meetri sügavusel tuleb vastu savikiht 10cm paks (kuidas kuskil), peale sadusid teoreetiliselt võib ju vesi ka selle pealt oja poole valguda. Teine variant oleks lihtsam (võin vabalt nt 10 - 15 cm peenart tõsta), kuigi istutasin ta sama sügavale, kui ta enne oli kasvanud (ei olnud pakijuurikas).
Lillekasvataja: Pistan kotti, aga seda pean küll ütlema, et mõni neist paras nuhtlus on - see kassinaeris just. Nojaa, Ilus nuhtlus ja ega ma isegi tast täielikult vabaneda ei raatsi, aga tööd annab ta kuhjaga.
Ei ole Pacific Blued.
Anononüümne: saatsin meili.
Kui puispojeng näeb ise hea välja, ei oska ma muud arvata, et ta õiepungadele teeb liiga külm. On ta Sul tuule käes või külmakoridoris?
Sa võid ju sest peenrast palju välja võtta, aga mul on tunne, et Sa vajad järgmisel aastal ikkagi teist sama suurt peenart veel:)
See aiavärk ei lõpe iial, nii noor, keskmine kui vana aed tahavad, et aiainimese käsi oleks pidevalt küljes.
jah, see külm võib küll pojengi mitteõitsemise põhjuseks olla. Must leeder ta taga kasvatab kah igaal aastal uuesti oksad maast, murelitega sealkandis on igavene häda - sügisel istutatud lähevad talvega välja, kevadel istutatutel on mitmel järgmisel kevadel küll võra lehte läinud, aga siis keset suve jäsrku ära kuivanud, mõni sügiseks taas tüve uinuvatelt pungadelt ka uued oksad kasvatanud. Üle aasta muudkui ostan uuesti mureleid, et tolmutamine klapiks :S
Ära hirmuta uue peenraga! Praegu on tihe jah, aga loodan sealt üht-teist mujale istutada - kibuvitsad parki, roosid tulevasse roosipeenrasse, pildilt välja jäänud teine pool ringist kobarpäid poolvarju jne.
Tänan väga panderolli eest. Nii tore on pakki saada.:)
Loodan kuu lõpu poole ise ka oma kraamiga sinnakanti jõuda.
Kärme kullerteenus! :)
Postita kommentaar