neljapäev, september 13, 2012

Kirju vares

Elas-oli kord valge kukehari. Vaatas ringi - kõik teised lilled olid ümberringi roosades kleitides - astilbe, põõsasmaran, kaunis kukehari. Vaatas aasta, vaatas kaks, vaatas kolmandagi - ei miskit - kõik ümberringi endiselt roosad, tema ikka silmatorkavalt valge. 

Mõtles valge vares ja otsustas...hakkab kah roosaks! Sulandub massidesse või nii. Välja kukkus hoopis kirju. Vot sulle sulandumist - nüüd riputatakse sind veel blogimeediasse kah! Kahjuks ei tea ma selle kukeharja sordi või liiginime, aga ju ta esivanemaist keegi roosa oli. Huvitav on aga asjaolu, et kui eelmistel aastatel olid need kaks taime üleni valged, siis sel aastal jookseb roosa sisse kahe taime peale kohe kolmest kohast. Ühel taimel on värvunud terve ühe varre õisik, teisel aga kahel eraldi paikneval varrel kummalgi pool õisikust.


Teine trikitaja on sel aastal roosa õiega kaukaasia hanerohi, kes ei tahtnud jällegi enam lihtsalt roosa olla ja otsustas variegataks hakata. Igaks juhuks mainin, et ühtegi variegata  kaukaasia hanerohtu roosa kõrval pole, tegelikult terves aias pole. Pistsin kirjulehise varre potti - äkki tahab iseseisva elu peale. Saagu teid palju!

Muidu kulgeb elu aias rahulikult. Sel aastal on üks ilus kooslus tekkinud eesaia peenrale. Kollane metsvits on roninud sinisekarva roomava kadaka okste alla ja tekitab seal sellist omapärast müstilist valgust (pildi peale see nii hästi ei jää). Muidu see peenar välisukse juures on selline igav - külma eestlase tüüphaljastus - paar püstist okkalist ja mõned roomavad okkad ja näpuotsaga midagi veel. Ei oodanud sealt üldse midagi huvitavat tulevat, aga see metsvits teeb imet ja õnneks ei kipu kadakate kallale, vaid laotab ennast vaibana nende alla.
Paar võtet alt aiast ka siis juba.

Tänu vihmadele on aed tindikupoegi täis - soomuseid ja voldilisi. Mul on veel õhtuni aega otsustada, kas tahan nad ära praadida vai mitte. Homme kõlbavad parimal juhul vaid tindikeetmiseks.

11 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

See valge kaunis kukehari sarnaneb kangesti sordile `Star Dust`, sääraseid väga palju ju pole. Aias tekib tõesti aeg-ajalt mitmesuguseid mutante, aga vähestel jäävad need tunnused püsima. Hoian Sulle pöialt, et saaksid endale uued põnevad sordid, ka nii ilusat õrna heleroosat tuleb kukeharjade hulgas harva ette.
Kui ma aga lugesin kõigepealt Su postituse pealkirja, mõtlesin, et tõepoolest on tegu kirju varesega, alles ma lugesin, et kuskil Pärnumaal pidi ringi lendama valge varblane :D
Aga Su aed on väga ilus!

isehakanud lillekasvataja ütles ...

A Sa vaata kui ilus see roosapõsinme on! :)
Mis selle kollase vahu nimi on? Ja kui kõrged Su askleepiad siis on? Kas nad on väga märjas mullas?
Ja head uudised: valgekirjute lehtedega päevaliilia on Sul minu juures nüüd olemas. Nii et ära mujalt otsi
Kas see Diabolo tuuli ei karda?

Togram ütles ...

Oma väike juhuslik sordiaretus!! Nii lahe.

Aed on kaunis ja minus on kadedus. Ei mitte pahatahtlik eestlasele omane kadedus, vaid soov kunagi ka kaunis aed saada, mida on hea eksponeerida blogis ja sõpradele :)

Kadakas ütles ...

Eks ma katsetan jah nende roosapõsistega, kardan, et pistikute jaoks hiljavõitu juba - pean vist talveks tuppa tooma.

Kollase vahu nimi on tanguutia kuldkepp - Ligularia tangutica. Askleepiasepuhmiku mõõtsin ära - kõige kõrgem tipp on minu pikkune - 1,7m. Ja Diabolo ei karda kedagi ega midagi - mul on ikka seal tuult, mis murelipuid murrab, aga diabolol pole tuulest ega külmast miskit.
Selle päevaliilia kohta ma ei tea, ma ise pole nagu teda taga ajanud-äkki keegi teine igatses? Aga kui üle, siis koha mu päevaliiliaringis leiab ikka.

Futu ütles ...

Väga kaunis kooslus kadaka ja metsvitsa vahel...
Aga loodan, et oled Tanguudi kobarpea kommetega tuttav,,,ta on supersümpaatne, lõhn ja õied ja taim üldse, aga oma aias tegin selle vea, et ei lõiganud äraõitsenud õisi kohe maha, jõudis külvata ja lasin ka juuripidi tal ise peenras toimetada. Tulemuseks oli see, et kui avastasin, siis oli ta oma stoolonid juba igale poole teiste vahele toppinud ja ronis äärekivide alt murusse. Vähe sellest...tema taimi leian siit ja sealt siiamaani. Ja juurejupist piisab, et sellest jälle uus taim kasvaks. Hullult ilus, aga väga invasiivne liik.

Pille ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kadakas ütles ...

Mul see kuldkepp vast 5-6 aastat olnud, jätan alati õisikud talveks, sest mulle meeldib kui peenar ka talvel peenart meenutab. Pole temaga suurt probleemi olnud - üksikud tutsud tulevad kevadel vale koha peal üles - need rohin välja, tuleb kergelt, keset suve ta enam uusi võrseid üles ei aja. Askleepias nt on palju invasiivsem, sest tema uued võrsed on maaaluse risoomi küljes korralikult kinni ja neid tuleb labidaga rohida.

Futu ütles ...

Ka mul on `Star Dust`, kuid seni pole veel värvi vahetanud, ootan põnevusega.:) Sõbranna aias oli igatahes valgel kukeharjal kaks õisikut roosad. Kui see on sordi viga, siis on see üks väga tore viga.:)

Tsiil ütles ...

uhked taimeseinad! Metsvits näikse tõesti väga viiskalt kasvavat. Ta on mu meelest päris ilus tegelane, kui vaid muudesse lilledesse mitte lasta.

Kunagi nägin ühes Tartu aias õitsvat kompostihunnikut, vägagi muljetavaldav oli.

Northern Shade ütles ...

With the pink Sedum flower surrounded by the white ones, it looks like a little bouquet in a vase.

I like picture with the short groundcover in between the Heuchera and the stone. It looks good under the juniper, and spilling over the path edge.

Carolyn ♥ ütles ...

Your sedum is beautiful.