Mina kui põhiline meie Hispaania reisi väljasõitude planeerija, ei saanud muidugi jätta ka enda taimehuvi rahuldamata ja liisk langes "kirikule keset küla" ehk Algari kaktusteaiale Cactus d'Algar. Aed paikneb Benidormist sisemaa pool mägedes või siis pigem eelmägedes, igatahes mõistliku ligipääsetavusega kohas. 5 hektari suurune aed on eraomanduses - omanik ise jalutas aias parasjagu ringi, tema vend müüs väravamajakeses pileteid. Ilmselt oli nende teenistuses siiski ka palgatud tööjõudu aiahooldustöödel, kuid mine tea - võib olla lihtsalt suur pere.
Nime poolest küll kaktuste aed, kasvab siin lisaks kaktustele ka agaave, kalanhoesid, aaloesid, piimalilli, palme jpm taimi.
See Echinocactus grusonii väli oli lihtsalt võrratu. Kuid isegi kaktuste jaoks jooksis iga kera juurest läbi niisutusvoolik. Terve aed on tegelikult võrratu ja arvestades, et aeda hakati looma alles 1996, siis lihtsalt super tulemus 16 aastaga! Soovitan selle aia külastust kõigile, kel sealkandis puhkus plaanis.
Lahkudes kaktusteaiast, võtsime suuna tagasi põhja poole, ootamatult täitus päeva teine pool üsna teravate elamustega, kuid see on juba teise blogi teema.
9 kommentaari:
Ma ei suuda kuidagi ette kujutada kaktuste aia aiatöid. Mina siin panen paksud talvised nahkkindad kätte, et üks tilluke toakaktus ümber istutada või pisut suurema kõrvalt õuest rohulible ära võtta, aga kuidas majandada nende hiiglaste ja hiigelväljadega?
Vapustav. Aitäh jagamast.
Hm? Ega ma rohimist näinudki - aga kogu peenraala oli killustikuga multšitud. Ja selle all ilmselt jälle kivi või looduslik killustik - mingit mulla moodi asja mina siin mägedes küll näinud ei ole. Võib olla piisabki, kui aeg-ajalt lahtist killustikku mingi oraga liigutada - väljanihutatud umbrohi kõrbeb päikeses isegi. Igatahes peenravaipa kuskilt välja küll ei paistnud. Üht 4 või 5 ringselt asetseva terava piigiga tööriista nägin ühel töölisel käes, aga tol hetkel urgitses ta sellega lihtsalt pigem augukest killustiku sisse, et mingit tugiposti ühele allavajunud puuoksale panna.
Teiseks, siin on täiesti kuiv, aastas on 300 päikeselist päeva, aga need ülejäänud 60 võivad ka lihtsalt kerget pilvitust ja läbi vine päikest tähendada, päris vihma sajab ilmselt haruharva - meie ei ole vihma veel näinud, kuigi hetkel võiks see hooaeg olla. Sestap meile omast umbrohuvohamist ilmselt niikuinii ei ole. Suvel pidavat kõik kõrbema ja niru olema - praegu olevat neil "roheline" aeg (mulle jätab ikkagi üldpilt looduses kuiva halli mulje), aga see "rohelus" tuleb vist ainult öise ja päevase temperatuuri vahe toimel tekkivast niiskusest.
Uskumatu! Aitäh jagamast!
See oli küll teises postituses, kuid tahtsin küsida, nende nispero (Eriobotrya japonica) viljade kohta, mille puid ja keediseid mainisid. Et kas tõesti oli saada ka juba valmis viljasid. Põhimõtteliselt need puud õitsevad sügisel ja viljad valmivad kevadel järk-järgult. Või mingis kliimas pidid valmima juba ka talvel. Päris mahlased maitsvad, eriti arvestades kevadist väiksemat puuviljade valikut.
Aitäh! Põhjalikumalt tutvun Su reisiga veidi hiljem.
Õnnelikku uut aastat!
Vabandan vastuse viibimise pärast, vahepeal polnud netti, aga täna jõudsime koju. Su info klapib. Villpöörise (nisperos) viljad ei olnud praegu valmis, olid küll kõik ära õitsenud, õisik meenutas kujult pisut kastanit. Kindlasti nad müüvad valmis vilju ka kohapeal, aga praegu oli väga lai valik konserve villpöörise viljadest - kompotid, keedised, kangem alkohol ja kergem jne. Ka mett müüdi tolmupõhiselt - villpöörise mesi, tsitruse mesi jne.
Suur tänu, nii imeline!
ohhhh ja ahhhhh, uskumatud vaated!
Tänud jagamast!
Postita kommentaar