... on asjad aiarindel lõpuks käima lükatud. Raskelt kuidagi lähevad need seemned sel aastal kassetti. Kodused tingimused ei ole need, mis eelmistel aastatel. Siis oli lihtne - talve lõpus sauna uksele silt "Ajutiselt suletud" ja oligi terve sauna eesruum mulla ja seemnete ja totsikute päralt! Sel aastal pidin sest luksusest suu puhtaks pühkima. Mitte, et sauna sihtotstarbeliselt kasutada saaks - muidugi mitte! Kuna saunaosa asub kohe elutoa juures, siis sel aastal on seal lillepottide asemel pissipotid, mullakottide asemel mähkmepakid ning muu pisikeste poisipõnnide kastmiseks ja pakendamiseks vajalik kraam. Ja mina olen oma taimemajandusega kuidagi mööda maja laokil otsides külvikassettidele varjupaika suuremate laste tubades või tehes mullatöid mähkimislaua all.
Ega seda aiameeleolu kah polnud kuni möödunud nädalani, kui siis järsku üüratud hanged ümber maja tundidega olematuks kahanesid. Nagu oleks keegi videopulti näppinud ja filmi topeltkiirusel edasi kerinud. Mis seals ikka, kerisin siis ise kah natuke juurde ja laupäeval pärast tomatite-arbuuside ringiistutamist kassetist pottidesse, saatsin nad kohe kasvuhoonesse. Eksperimendi korras - 20 aprillil. Et katsetus kohe esimeste öökülmaöödega vastu taevast ei lendaks, on neil kasvuhoones sees omakorda kattelooriga tunnel ja miinustemperatuuride puhuks ka eletriradikas. Vaevalt nüüd jaanipäevaks arbuusi saab, aga mine tea - päris võimatu see ka pole.
All aias närib ootusärevus hinge. Kõik need sajad nartsissid ja võrkiirised, mis sügisel noorte lehtpuude alla maha sai tipitud, ei ole sugugi veel nina välja pistnud. Võrkiirised jah, on juba näha, esimesed õiedki, aga nartsissidest pole veel kippu ega kõppu. Nii suur see ärevus ka pole, et oleks mulla sisse sibulaid otsima läinud, aga ikkagi närib.
 |
| Iris reticulata "Harmony" |
Lõpetuseks küsiks nõu ka - kiitke oma mullaharimisriistu, millega kaevatud maad umbrohujuurtest puhastada ja millel oleks pikem vars. Mu igakevadine suur abimees on olnud kolme kõvera haruga kartulikook, kuid see on lühikese varrega ja nõuab pikka küürutamist, mis sel kevadel mu tugevam külg pole. Küll aga on käelihased kaksikutega talv läbi kõva trenni saanud ja usun, et jaksaks pika varrega savikänkraid sonkida küll, kui vaid tööriist ise vastu peab.
13 kommentaari:
Nu vaat vastupidvust ei tea, kuid Fiskarsi valikus on mõnigi, mille kuju tubdub paljulubav, Need otsad käivad kõik pika varre otsa. Vaata
fiskars ja isegi rohkem ning hinnad juures: pulk
Tere kevadist ärkamist:)
Fiskarsi riistapuud on head,aga mul on mulla kobestamiseks üks pika varrega paari piiga reha ja võilillede jms juurimiseks üks pika varrega võilillejuurija, mille sain kunagi osta ühelt laadalt, väga väärt riistapuu see viimane.
kas sellele kartulivärgile, millega oled harjunud, pikka vart ei anna panna
Ma ei tea, miks ma tundmatuks muutusin, olen Muhedik
Mina panin ka lihtsalt kartulikõplale pika varre taha ja siis mingile kolme haruga käpale ka. Fiskarsisse mul savimaa puhul erilist usku pole, ma olen suutnud mitu nende asja ära lõhkuda.
Minu ostsin Gardena riistad ja vaatasin ka, et soovi korral võib erineva pikkusega varsi taha kruvida.
Aga vastupidavuse kohta on veel vara midagi arvata.
Aitäh infot jagamast. Minu kartulikõplale pikka vart panna ei saa, sest selle kolm ühel joonel asetsevat piid on u 130 kraadise nurga all tagasi painutatud - püsti töötades jääks otsiku kaldenurk sedavõrd valeks, et piiotsi maasse suruda ei saa. pealegi kulub see riist ka lühikese varrega ära, pigem tahaks osa töömahust püstiasendisse viia.
Fiskarsi jõulisemate riistadega on mul kogemus olemas - labidad peavad minu käes ikka mitu aastat vastu, mis noname toodetega võrreldes on väga pikk saavutus, aga neid kõplaid jmt olen vaadanud, et kuidagi õblukesed on, kuigi ehk peaks mõne kolmeharulise ikka omal nahal (st mullal) järgi katsetama.
Või kui leiaks midagi neti teel tellitavat nt Inglismaalt või mujalt. Iseenesest disaini poolest on mul oma nägemus täiesti olemas - võiks olla kolme ühel joonel asetseva pika, tugeva ja terava haruga "reha", millega tõmmata mullatükk maast lahti, siblida seda ja siis "riisuda" juurikad eemale ühtekokku.
Vaata igaks juhuks ka www.garden.ee, nemad toovad Inglismaalt veidi tööriistu ja seejärel saad ka hindu võrrelda, ühe asja tellimine Inglismaalt tuleb kindlasti kallim.
Neid korralikumaid inglise asju müüvad ka Hortes ja Hansaplant, aga hinnad on päris karmid.
Mul oli kunagi tööaias ka kasvuhoones veel eraldi kattelooriga tunnel. Ilma radiaatorita. Toimis väga hästi. Seega sätin end siis jaanipäevaks arbuusi maitsma ;o)
Aga tööriistadest peaks vist minagi õppima selle kõplamisevärgi ära ja osaliselt püsti töid tegema hakkama - põlv ei pea vastu. Muide, meil on lõkkeplatsi juures selle segamiseks üks vana reha, millel mõlemad küljed ära murdunud, ongi ainult 2 keskmist piid alles. Ilmselt selline see tööriist olema peakski. Aga tugevus...
aga võta ja lõhu mõni sobilik reha ära - kas metallist v 1 plastist fiskarsi oma on väga tugev - lase relakaga küljed maha. või siis otsi mõni metallitöökoda ja lase teha, s.t. kokku keevitada.
ahjaa, kuna mul on eelmistel aastatel ettekasvatamiseks kasutatud laiad madalad aknalauad praegu parim ronimis- ja jalutamisala, siis riputasin taimede jaoks riiulid konksude külge üles kõrgele :) osa kolin üldse teisele korrusele teise ruumi.
Jajah, mul ka kütteta rõdul konksude otsas kettidega riiulid, aga idanemise ajal hoian toas sees, õnneks see nii lühike aeg, et pole mõtet midagi spetsiaalset teha. Aga istutatud tomatid läksid kasvuhoonesse puhtalt mugavusest - rõdul neil vaja aluseid (osad kandikud on päikesekiirguses rabedaks ja õhtale läinud, kõige vastupidavamad on kõige vanemad veneaegsed sõõklakandikud) ja ülepäeva pangedeviisi vett viia jne.
The iris reticulata is so pretty with those bright flowers. Mine are just starting to poke their shoots up through the ground now.
Postita kommentaar