Test

Mida meenutab allolev foto või siis mis on pildil?

Istutades oled sa õnnelik

Kaksikute sünd on meie elustiili omad korrektiivid teinud. Kui ikka aega ei ole ega paista kuskilt juurde tulevat, siis tuleb teda kuskilt kokku hoida, isegi kui esmapilgul tundub, et polegi kusagilt hoida. Aga kui midagi pole, siis midagi ikka on ja nii olen viimasel paaril aastal päris palju aega säästnud füüsilise ümberpaiknemise arvelt ehk siis käin küll, aga virtuaalselt. Shoppamas käin Inglismaal - tunnike kulub, aga see-eest on 7-liikmeline pere selleks korraks jälle riidesse pandud. Eelmisel nädalal käisin Elise Aias hostasid valimas - internetis muidugi. Jaanuarist käin poole kohaga tööl - ikka internetis. Ja pole kellegi asi, mis mul tööl seljas on, kas pliidil podiseb samal ajal supp või võtan vahepeal pesu masinast kuivama. Siiski, kogu selle virtuaalse elu peale kasvab ühel hetkel kihk MINNA ISE ja siis tuleb minna! Tuulutama või nii.

Ja kus oleks veel parem tuulutada, kui mitte istikuärides, pealegi, kui Juhanis on müüki tulnud hostamaailma gigandid Empress Wu, Jurassic Park ja T.Rex. Neljapäeva hilisõhtul Juhani kodulehele järgmise päeva ostuplaane setitama minnes selgus, et neil on kindel plaan mulle mu ihaldusobjekt reedel  lahkelt poole hinnaga ära anda. Lahe!

"Mmhm, aga siis ostad sa ju lihtsalt ühe asemel kaks!" ei jaganud Kadakapapa mu entusiasmi.

Lausvale! Gigante ostsin tõesti kaks - Jurassic Park ja Empress Wu osutusid valituks, aga lisaks jäid näppu First Frost ja Red October. Taimed olid ilusad ja vähemalt aastakese suuremad, kui Elise Aia hostad. Aga siinkohal on aus märkida, et Elise Aia igal aastal täienev hostasortiment on jälle palju köitvam.

Minu kartus, et Juhani puukooli Lagerdi istikuäris on Ostupäeval külastajaid murdu ja topeltkäruga liikumine seetõttu keeruline, osutus asjatuks - ilmselt tänu kodulehe pooleldi peidetud reklaamile oli rahvast kaunis hõredalt. Kuna Köögikata oli nii lahke ja lükkas ostukäru ning Juhan varustas iga tiiru järel kaksikuid küpsistega, siis kleepis sealt külge veel üht-teist - keerdlehine tarn "Red Rooster", harilik kikkapuu "Red Cascade" ja naistesõnajalg "Red Beauty". Ei, ausõna mul polnud planeeritud mingit punast päeva. Pärast Juhanit tegime tiiru ka Hansaplandi püsikute vahel, aga seal me tuulutasime üksnes kohvikut. Sellest polnud iseenesest midagi, sest ülejäänud rahvast peibutasid suured lauatäied üht ja sama sorti õisi küll. Õhtul ootas kodus veel kastitäis hostasid Elisest - pikast sõidust veidi lömmis lehtedega, aga muidu täitsa okidoki.

Ja nüüd nädalavahetusest saati ma istutan - rahulikult ja mõnuga. Peab tõdema, et Juhanil on päris hästi õnnestunud reklaamlause - istutades olen ma õnnelik! Tavaliselt tulevad siis head ja veel paremad mõtted ka - näiteks, et kollaselehiste hostade alla võiks tumeda lehega metspipra panna ja nende siniste serva, mis rohkem päikese käes jälle kollase roomava metsvitsa. Ja et hostaala võiks veel laiendada...

Siinkohal soojad tervitused ka Futule Futumaale, kes mitu aastat poputas hostat Sum and Substance ja siis selle vanemlikest õigustest ruumipuudusel loobus. Tema st Sum and Substance on juba ilus paks poiss nagu postituse avapildilt näha ja samas on tal meie juures veel palju vaba ruumi paisuda nagu alloleval pildil paistab.

Loodetavasti kasvavad tänased tited sama jõudsalt ja saavad suurteks uhketeks kuhilateks nagu need vanemad sordid siin.

Moonid ja teised kaunitarid

Kui idamoonid õitsevad, ei ole võimalik neist mööda vaadata. Igal aastal mõtlen, et neid sobiks siia veel oma paar sorti. Et tuleks kevadel külvata - igatsugu huvitavaid idamooni seemneid on müügil kui otsida. Aga või see siis kevadel jälle meeles püsib!

Klassikalise oranži õievärvusega moonid elavad päevaliiliapeenras, kuhu eelmisel aastal sai ruumi juurde tehtud ja päevaliiliaid sõnnikuga turgutatud. Ilmselt jagus seda ruumi ja rammu laiemalt, sest moonid on erakordselt lopsakad ulatudes pea poolde Diabolo põõsasse. Seda, et meil juba eiteamisajast põud on, pole nad ka aru saanud. Hetkel jõudis sadu viimaks ka meieni, aga need pildid on eilsest veel.

Esimesed päevaliiliad - kollane päevaliilia ...

ja teine natuke tumedam middendorffi päevaliilia õitsevad.

Pikas peenras on esimene kurereha õied avanud, kaugemal paistavad kevad-leeklill ja lupiinid.

Hostapeenras on kurekellade aeg. Nägin pikas peenras veel paari sama õiekujuga roosat seemikut, need võiks peale õitsemist ka siia tuua.

Ja terrassil särab väike päike - erkkollane sarvkannike. Köögikata kingitus on kahe kuuga poti serva kätte saanud ja kui ta nüüd sealt edasi üle ääre hakkaks rippuma, oleks veel eriti armas. Ühtki arvestatavat konkurenti tal terrassil ei ole ega tule - teistes pottides kasvavad tagasihoidlikuma, kuid siiski stiilselt sama kollase õiega kurgid ja tomatid. Siin fotol on näha ka viimase talve uus aiaehitis - terrass on nüüd turvaliselt aiaga piiratud.