Aiakülastus

Meil on üle pika aja natuke uudiseid. Millist neist kõigepealt kuulda tahaksite: head või väga head? Alustan siis heast uudisest - vaikiv ajastu saab läbi! Kuigi fotoaparaadi laadimisjuhe ei ole hoolimata laiaulatuslikest otsingutest siin- ja sealpool lahte 5 kuu jooksul välja tulnud, lahenes pildistamisprobleem uue fotoaparaadi soetamisega. Fotosid ma sellega muidugi veel teha ei oska, aga karbis oli lisaks muudele vidinatele ka koolitusvoucher - seega on lootust, et pildistamisega võivad asjad paremuse suunas areneda.

Teine ja parem uudis on, et võtsime tänasel puhkepäeval ette aiakülastuse. Maastiku poolest selline põnev metsaaed mäeküljel, kus eri kõrgustel 4 muruterrassi, kivimüürid, rohkelt põõsaid ja puid. Mäekülg on üsna järsk, mistõttu väike parkimisala ja garaaž-abihoone on rajatud aia allossa sissesõidutee serva. Abihoone taha jääb alumine muruterrass, mille tänavapoolset serva kaskede all ääristavad bergeeniad.

Vastasküljes on väike tarbeaia osa õunapuu ja marjapõõsastega.

Trepist ülespoole liikudes jääb elamu ette ja sellest lõunasse aia suurim ja taas kivimüüriga ääristatud muruterrass, kus põõsastest torkavad praegusel veel raagus ajal esimesena silma suured inimesekõrgused ja veidi väheldasemad rodod - Cunningham's White, lugesin esimese põõsa seest, aga loetavad sildid olid teistelgi. Lisaks on siin rohkelt erinevaid enelaid ja kibuvitsu.

Rodode taga ajavad pungi sirelid - huvitav, mis värvi?

Maja esiukse ees asub väike laternaga puhkenurk.

Tõustes mäekülge mööda veegi kõrgemale, leiame järgmise õdusa terrassi maja taga. Kuna see terrass on samas tasapinnas elamu teise ehk põhieluruumikorrusega, siis on siin suvisel ajal väga mugav ja privaatne värskes õhus tassikest kohvi või lõunasööki nautida. Terrassi mäepoolselt külge ääristab taas looklev kivimüür. 

Maja taga läheb aia kultuuristatud osa üle marja- ja seenemetsaks, mis tõuseb jätkuvalt üha kõrgemale.

Päris mäetipus on valgust taas veidi enam, kuigi ka siin, peaaegu olematu pinnasega kaljul, suudavad mõned puud kanda kinnitada.

Tegelikult on veel üks hea uudis - eelmistest parem veel - see külastatud paik on nüüd päris meie oma tükike Soomemaad ja maja selle keskel meie uus kodu. Meie Eesti aiast on see kardinaalselt erinev - aluselise pinnase asemel on siin happeline, lõõskava päikese asemel varjualad. Kui Eesti aia kõrguste vahe on 10m, siis siin on see umbes 30m. Ainus, mis samamoodi, on mäe paiknemine - mõlemad mäeküljed avanevad idasuunda. Aia esimesed uued asukad on aiablogijate, nad on ju alati esimesena kohal, kingitud jugapuu ja sügiskrookused. Eile tõin Eesti aiast kaasa jupi kolhise luuderohtu, kes oli end ülbelt madala laiuva kadaka peale lebotama libistanud ja sirmokka, mis on juba hea mitu aastat potis oodanud õiget kohta ja see koht on just siin - õigemini siin on neid kohti rohkem kui 1, täpset paika pole veel otsustanudki.