Lähme koos lasteaeda!

Kooslus lasteaia haljastusest

Tänane päev on möödunud sadu saju otsa. Sellegipoolest otsustasin poistele lasteaeda järgi minnes fotoka kaasa võtta ja läkski seekord õnneks - vahetevahel on sajude vahel vahed :) Juba enne lasteaeda jääb tee äärde paar päris huvitavat hekki. Ridamaja varjab vormi pügatud toompihlakahekk, mille kohal hõbedased pajud - lihtne ja ilus!

Kohe tänava vastaspoolel on vastupidi - hõbedasest tuhkurenelahekist kasvavad välja rohelised elupuud (pildil on kontrast kahe värvi vahel tegelikust väiksem). Kui Eestis väga julgelt okaspuid heitlehistega ei miksita, siis siin kohtab seda üsna sageli - okaspuu võimalik laasumine põõsa poolt küljest ei ole ilmselt probleem.

Pehmed bullatapilved ei puudu vist ühestki Soome külast.

Lasteaia parklat ääristab noor kaseallee, mille all kirjulehelise kõrrelise (päideroog?) hekk. Selline kiirestiteostatav põhjamaise olemusega lahendus ja peaaegu hooldusvaba, sest pole vaja murutraktoriga kasetüvede ümber tiirutada. Lisaks mahendab kõrrelisemüür parkimiskohtade plekist elektripüstakuid.

Enne lasteaia väravat leegivad kuldselt 2 noort sammasja kujuga vahtrapuud. Lahe valik, eriti kui üle tänava laenatud taust on tumeroheline-hõbedane.

Põhjamaiselt minimalistlik haljastus roheliste saarekestega lasteaia õuel elavdab muidu üksluiset killustikumerd. Üldse on mereteema Soome haljastuses ja mänguväljakutel ääretult populaarne.

 Murumuhu puurinde moodustavad 6 poopuud või siis soome pihlakat. Kuna soome pihlakas on niikuinii pihlaka ja pooppuu hübriid ning siin Soomes on sel veel sordid ka, siis täpsemalt määrama ma ei hakka. Alumises rindes on sirelipõõsad.

Saare keskosas on lagedam lapike - soojaperioodi ajal seadsid kasvatajad sinna sisse veemängude ala - kausid veega ja vee-elustiku ainelist staffi lastele sättimiseks - kivikesed, merekarbid, veeloomade kujukesed jmt.

Kasesaarekesed on mu erilised lemmikud.

Nüüd, kus heitlehised sh enelad on hakanud värvi muutma, on see saareke veel põnevam kui augustis. Huvitavaks teeb selle lahenduse, et kogu saarekese taimestik ei ole ühekorraga pildis, vaid pakub kõrrelistepuhmikute vahelt avastamisrõõmu.

 Kolm jalgrajajuppi kohtuvad saarekese keskel. Tagaplaanil olevas 2014. aastal valminud rootsipunases hoonetiivas on meie poiste rühm. Suuremahulise hoone värvi- ja välislahenduse valikul on ilmselt inspiratsiooniks olnud tüüpilised külamaastiku põllumajandushooned.

Istutustes on koos kääbusokaspuud, madalad põõsad ja püsikud.

Kasesaarekese ühes servas on kunstkattega küngas, mis talvel ilmselt täidab ka väikese kelgumäe funktsiooni.

Istutuste juurde on sobitatud pruuniks peitsitud prussijuppe nii püsti kui ka pikuti. Muuhulgas torkab silma eriliselt lilla õiega kukehari.

Soome lasteaedades ei ole igale rühmale eraldatud oma õueala, vaid õues mängivad lapsed üheskoos. Kuna paljud lapsed lähevad lasteaeda varem, siis tavaliselt on laseteaia õu jagatud kaheks tsooniks - 1 kuni 3 aastaste aed ja 3 kuni 6 aastaste ala. Olenemata aastaajast või pimedaperioodist on lapsed õues 2 tundi hommikul ja õhtuoote järel kella 3-st pealelõunal kuni vanemate tulekuni. Kasvatajad organiseerivad lastele õues erinevaid mänge, võistlusi, kus osalemine tundus olevat vabatahtlik. Igast rühmast on korraga õues mitu kasvatajat, päevasel ajal on igas rühmas tööl korraga 3 kasvatajat 18 lapse kohta. Väga lahe vaatepilt oli, kui pisikeste aias pandi muusika mängima ja suuremad pisematest kasvataja ettenäitamisel tantsida vihtusid (midagi sarnast näeb lasteprogrammiga laevadel Tallinna ja Helsingi vahel).