... ehk lugu sellest, kuidas me Pepi kevadel kooli panime.- suur saagikus,
- varane saagikande algus,
- maitsvad viljad.
No mida veel tahta! Teatavasti kannavad õisi ja vilju vaid pirnipuu horisontaalsed või vähemalt diagonaalsed oksad, nagu see oks siin:
Aga jäärapäisel Pepil on paraku komme ajada kõik uued võrsed otsejoones taeva poole püsti. Nagu arvaks end olevat miskine udupeen iluvorm - fastigiata või pyramidalis! Mitu aastat püüdsin heaga - st. oksakääridega oksi kärpida välimisele pungale. Pepil polnud sest punga sättimisest muidugi sooja ega külma - ikka kasvatas uue oksa püstloodis üles. Aga ega's minusugune saa siis alla anda - lõppeks olen minagi ametlikult jäärapäine - otsisin välja nöörijupid - vanad püksirihmad, kaasa rammis maasse mõned postid ja nüüd ei jää Pepil enam muud üle kui oma oksad horisontaali kasvatada. Eks sügisel paistab, kas ühest koolisuvest aitab või vaja teda veel aastaks istuma jätta.
Igatahes muus osas on Pepi igati asjalik, iseäranis mis saagikust puudutab. Tark oleks isegi juunis viljaalgeid harvendada - saaks pirnid suuremad. Meie seda siiski ei tee - lastega peres on tähtis, et maitsvaid pirne oleks võimalikult palju, viljade suurus mängib vähem rolli. Lisaks kahele Pepile kasvab aias Belorusskaja Pozdnaja noor istik - tema peaks tulevikus andma pirne pikemaks talviseks säiltamiseks.
15 kommentaari:
Vot siis - Sina "koolitad" Pepit oksi rõhtsalt kasvatama, mina seon oksi üles, et natukegi õitsemist vähendada ja et tugevad tuuleiilid puul saagiraskeid oksi ei lõhuks. Lõigun küll kuhuni ulatun pea pooled õiekobarad maha, aga...
Need paar oksa, mis püstised - õisi on vähem ja pirnid enamuses ühtlase suurusega, valmivad tiba hiljem ja suuremad
Sul vist pisut vanem puu juba. Mul sel kevadel olid õied vaid kahel oksal, mis horisontaalsed - see-eest küll hästi tihedalt, aga kuidagi väga ebaühtlane jaotumine puul sedasi. Püstistel okstel ei ühtki.
Iseenesest tahaks ma tast midagi avatud vihmavarju taolist võimalikult madalal kujundada, et ikka ulataks edaspidi ilma suurema akrobaatikata lõikuma ja vilju harvendama.
Mu tööaias Pepi (tõenäoliselt Pepi) kandis eelmisel aastal kui hull, seekord tagasihoidlikum. Aga peremehele ei maitsenud. :o( Mul lastega muidugi sedavõrd vedas.
Meie saime kunagi selle sordi asemele mingi ????? (mees unustas õige nime enne kojujõudmist ära):D
Praeguseks on ta ligi 30 aastane väga ilusa suhteliselt kitsaspüramiidse vormiga ülikõrge puu. Kui ma algul avastasin, mismoodi ta kasvada tahab, mõtlesin samuti, et "koolitaks" teda väheke, aga just see võra kuju sundis mind seda mitte tegema. Pirne on ikkagi nii, et ära süüa ei jõua ja praegu on mul hea meel, et me teda väntsutama ei hakanud, sest ta on väga ilus.
Minul ka pürammidjas pirnipuu. Sorti ka ei tea - aga ju ta Pepi on, sest isetolmleb. Aga ei ole mina ta oksi kunagi koolitanud - kasvab aga kõrgusesse ja kannab iga aasta kui segane. Ja mulle ka meeldib, et ta selline kõrgusesse pürgija ja kitsas on. Eelmine aasta vajus üks oks horisontaali viljade raskuse all - võtan selle järgmine kevad hoopis maha. Ja kusjuures, peaksin ütlema, et nendel okstel, mis püstloodis üles lähevad on rohkem pirne küljes kui sellel, mis horisontaalis on.
Pepi pirnid on maitsvad küll, aga üks kõige töörohkem viljapuu - "saagikoristus" algab juba kohe peale õitsemist, muidu sureb oma saagiraskuse all.
Hea mõte jätta madalaks, andsid idee sel kevadel ostetud Pepi ka "vihmavarjuks" kasvatada.
Aga mul kasvanud pirnisortidest kõige võimsam püramiidja kujuga oli Järve Seemik, isetolmlev, aga kahjuks vananedes pirni kvaliteet halvenes, teine püramiidjas oli mingi Pergamott, vot see üle aegade minu lemmikpirn, võrratu maitsega mahlased suure ploomi suuruste pirnidega, hiline (sept-okt)ja valmimata pirnid säilisid-valmisid jaanuari lõpuni, seda küll ainult viltidessse pakituna :)
Kahjuks sai sellele puule saatuslikuks kui mees saaki korjates redeliga kukkus ja ta madalamaks saagis. Tõin uue, suurte lootustega, et oli Kägi Pergamott, aga ei ole :( see varajane, pirnid küll samasugused väikesed, aga üpris maitsetud.
Saagikoristusega,eriti varisenud kõlbmatutega, pole mingeid probleeme. Muretsege mäger:DD
Või haned :)))
Oh mis pikk teemaarendus täna käinud, kuniks mina vahelduseks puude koolitamisele ka end koolitasin - kaitsealuste taimeliikide vallas (oi, kui kribu on kaitsealune rootsi kukits võrreldes aias kasvatatava kanada vellega!).
Aga aitäh mäkra pakkumast - kahtlustan, et meil siin endilgi mõni olemas juba. Vähemasti eelmisel sügisel oli kesk pajuvõsa suured s...ahunnikud kui lehmakoogid.
Ega kellelgi Belorusskaja pozdnajat aias pole - kangesti tahaks teada, mis maitsega see on?
Väga maitsvad, magusad ja mahlased,Järve seemikust suuremad pirnid, säilisid kuu ringis (kauem ei tea, otsa said)Sain 3 istikut Ukrainast, hilise kandeeaga ja igal aastal suurt saaki ei saanud, vihmase jaheda suvega aga ühel puul pirni maitse halvenes ja varisesid seest mädanedes enne valmimist, ometi kõik ühe ja sama puu poogendid. Pea 20.a. said tugevalt 2005-6 talvel kahjustada, üks ei toibunud kevadeks ja teise võtsime eelmine kevad maha.
Rootsi kukits ja kribu??? Sa pead neid siia vaatama tulema vist.
Kuna jututuba ammu teemast väljas, küsin ka hoopis miskit muud. Kas Sa oma leedri õiget nime tead? Selle mis potiga siia tõid, täna leidis ta omale kasvukoha. Loodan,et jääb alles, sest kõrval `Pulverulenta´ on igatahes pidama jäänud.
Minu mäletamist mööda jagas leedrit Deia hoopis. Minust jäi maha vaid lursslill ja usun, et ramosa atropurpurea ikkagi, mitte simplex ja tšiili mõõl.
No need kukitsad, mis meil õnnestus näha, olid äbarikud - õis nii 1cm läbimõõdis, parimal juhul ehk 1,5. Aga kasvasid suhteliselt hõredalt - st. vbl ei olnud neil seal kõige soodsamad kasvuolud.
mul see pepi koolitamine seisab alles ees. peale seda, kui ma ta endale aeda olen toonud ja maha istutanud :)))
aga et sa ka jäärapea oled, poleks esmapilgul küll uskunud... :)
Postita kommentaar