Kuigi hr Madu elab kasvuhoones juba kolmandat aastat, õnnestus tal siiani alati fotokat haaravate paparatsode eest silmapilkselt põgeneda. Kas põhjuseks oli kevadine uimasus, aastatega kogutud kodutunne või soov staaritseda, igatahes siin ta nüüd poseerib!
Mis mõttes, lihtsalt tuledki ja tõmbad mult teki pealt? Keset keskpäevast siestat? Oleks siis uksegi enda järel kinni pannud, et tuul ei tõmbaks!
Ookeeei, kui sa niiväga tahad seda sõnnikut siia sisse tassida, ma lohistan seniks end päikesest köetud raudtala servale.
Iseenesest polegi paha mõte - võib olla ma teen kunagi sinna sooja sõnniku sisse pesa ja munad...
No kuule, kaua võib? Kellel seda sõnnikut nii palju tarvis on? Äkki lõpetaks tänaseks, laotaks teki tagasi mulla peale? Kondid jäävad kangeks siin pulksirgelt, tahaks juba kerra tõmmata!
9 kommentaari:
Oi-oi,küll Sa oled julge tüdruk!Mina ei tõstaks kasvuhoonesse jalgagi kui selline tegelane seal elutseb!
Ma neid ei karda, aga väga ei armasta ka. Nii, et nad võiks must veidi kaugemal rahus elada küll, aga kasvuhoones.....prrrr
Mul oleks neid küll vaja, kuigi ei tea ka, äkki hakkavad hiirtele konni eelistama. Närilisi oleks ju kohe vähem.
nastik tekitab veidi judinaid, aga ilus kollaste kulmudega madu ju :)
Ega meil hr Maduga just suurt ja palavat armastussuhet pole. Kui nastik endast märku annab, käin mõne aja kummikutega kasvuhoones. Mitte otseselt kartusest, aga mõte, et nastik vastu paljaid jalgu hõõrub, tekitab kõhedust. Ega pikalt ei viitsi jalavarjusid valida ja siis lähevad ühel hetkel plätud taas käiku.
Hr Madust hiirte populatsiooni vähendamisel suurt tolku pole olnud - tpitu meil ilmselt rohkem kui üks tegelane ära jõuab süüa. Kes fotot nr 2 terasemalt uurib, näeb, et otse lebotava hr Madu nina all jalutab priske suutäis sisaliku näol julgelt ringi ja hr Madul on sellest küll absoluutselt ükskõik.
Eks kohtumine sellise koduloomaga väikese võpatuse tekitab, kuid ikka lootus, et mõne hiire ta ära sööb. Pealegi pidavat nastik rästiku minema tõrjuma oma piirkonnast kui konkurentsiks läheb. Olen ka kompostihunniku nastikuga kooselu elanud kunagi. Elatakse ka rästikutega rahus - tean talu, kus soojal suveõhtul kiviaial päris mitut kirjut vorsti peesitamas võis imetleda. Tõsi küll, seal ei olnud väikesi lapsi.
Ma olen mõned aastad tagasi kogemata krundi lõunanõlval kogemata kontvõõrana nastikute pulma kontvõõraks sattunud. Uhke, aga pisut õõvastav, seal oli kümmekond väänlejat põimunud
Minul poleks Mr. Madu vastu midagi. Mulle nad meeldivad. Mesilamaa peremees peab nastikuid halganisti kompostihunnikus ja pidid head hiirekütid olema. Esteetilises mõttes...pole olemas kaunimat ja lõpuni viimistletumat looma kui madu, alates küütlevast soomusest ja lõpetades liikumisviisiga. Aga loodusliku valiku mõttes jälle...kui aias või maja juures elaks rästik, siis ajaksin ta tõenäoliselt kotti ja viiks sohu tagasi.
kadakas, sa oled isegi julge, ma käin aastaringselt teatud piirkondades oma aias kummikutega. võimalik, et liigne, aga stressi on sedasi vähem. ja samasugune elukas peesitas mul möödunud aastal keset terrassi... rääkimata sellest, et ta terrassi kõrval tiigis vesiroosivanni käib võtmas.
lugupeetud kodanik tsiil! palun tulge ja vedage kõik voolikusarnased olendid minu õuealast minema!
ja see, et nastik need sakilised minema peletab, on puhas müüt. kahjuks!
brrr!
fõhhhh!
väkkk!
uiii!
Vaatan seda madu juba mitmendat korda ja ei oskagi arvata, mida ise sellises situatsioonis peale hakkaks. Olgugi nastik, õudse tunde tekitab ikkagi
Postita kommentaar