neljapäev, mai 21, 2015

Metsaaias


Olen nüüd pea iga päev käinud uue maja juures asjatamas. Et mai viimasel nädalavahetusel on Suur Kolimispäev, siis on ehitus-ja sisetöödega juba marukiire. Ja loomulikult, kui on kiire, siis tulevad kivid ja kännud - näiteks aknavärv lihtsalt ei kuiva ja hommikul värvitud akent pole lootustki öö hakul kinni panna. Liiatigi on kõik aknad kolme klaasi ja raamiga - seega oht ka omavahel kokku kleepuda. Täna läksin oma murega ehituspoodi kiiremini kuivavat värvi nõutama, müüja andis mulle katsuda 32€/0,9l potsikut ja arvas, et 2-3 päeva pärast värvimist peaks saama aknad kinni panna juba küll. Naljatilk - selline värv mul juba ju on! Teises poes natuke odavam ja teist marki potsik, aga jutt põhimõtteliselt sama. St terve rehkendus jääb praegu tegemata ja õuepoolsed aknaraamid väljastpoolt värvimata. Kõik ülejäänud raamid värvin ära, lehvigu siis või nädal toa poole laiali. Õnneks on ka häid avastusi iga päev - eile avastasin, et elutoa struktuurse tapeedi värvigamma on seetõttu arusaamatult lapilise taustaga, et see on tegelikult seineks, lihtsalt siiani värvimata ja sobib seetõttu garaažis ootava seinavärvi aluseks väga hästi.


Sama aias - leidsin krundi piiriposti ja palju kaugemalt, kui varem oletasin, mis tähendab seda, et rohus vedelevad 10x20 läbimõõdus tahutud palgid kuuluvad meitele, jah meitele :) Ehituseks need enam ei kõlba, aga liivakastiks ja kastpeenardeks kindlasti.

Esimesed istutused on ka tehtud. Parkimisplatsi ääristava müüri peale oli kunagi planeeritud rivina mägimännid, mis valgusepuuduse tõttu aga oodatud kaunist ümarat kehavormi hoida ei suutnud ja igast männist on järel vaid paar parkla poole suundunud oksa. Üks 5 meetrine sirge tüvega mänd rivis pole üldse mägimänd (ei jää pildile), kuigi algselt on tedagi maapinnalt hargnema sunnitud.

 Kuna matsakas okasvorm sobib sinna müüri peale ja väärib säilitamist, siis otsustasin asendada männiliigi valgusoludele sobivama jugapuuga. Siinkohal tuhat tänu Tiiale hästipoputatud suurte jugapuude eest! Männid on veel langetamata, aga mingit aimu saab. 1 jugapuu jäi praegu puudu, tegin mingi valearvestuse, aga küll see ka varsti istutatud tuleb.

Pilvelõhkuja-õunapuuga saab veel mitu aastat peamurdmist olema, et teda madalamaks kujundada, aga ei ole lootusetu.

Punane sõstar õitseb kui hull ja tikrid on huvitavad - praktiliselt ilma ogadeta. Kui annaks sordi välja peilida, siis sellist tahaks Eesti aedagi - muidu näevad käed pärast saagikorjamist välja nagu oleks  kaklevat kassikarja lahutamas käinud.

 Ahjaa, tee äärest leidsin postiivse üllatusena ca 5 meetrise hekijupi Grefsheimi - kui nii suuri asju annab veel avastada, mis siis pisematest rääkida :)

7 kommentaari:

Tsiil ütles ...

Ooo! Milline müür! Sa ikka oskad imelisi kodusid valida ja luua. Ja nii põnev on.

Eelmine kord oli vist põõsastest ka juttu. Üks põõsas on veel, mida miskipärast eriti ei hinnata, aga mida ma esimest korda nägin TÜ botaias väga kaunina laiumas, on peitõieline kuslapuu. Lehtib vara ja on roheline ja õied on tõepoolest armsalt peidus. Ma olen oma aeda paar tükki istutanud, koguvad alles jõudu.

aga teile sinna jaksu! Õunapuu - pilvelõhkuja :D

MUHEDIK ütles ...

Nii ilus müür ja need jugapuud seal peal on veel ilusamad.

Meie aknavärv kuivas tolmukindlaks küll mõne tunniga, kasutasime Fenestrat, päeva pärast oli kivikõvaks muutunud

Jätkugu seda avastamisrõõmu Sul veel kauaks!

Kui see tikrimari veel suur ka peaks olema, tuleks Sul vist istandus rajada:)

Tii ütles ...

Hea meel kohe lugeda seda innukat pesasättimist. Ja kõik need uued põnevad avastused, mis ses mägimetsas veel peidus võivad olla. Aga mis sul sest tikrisordist niiväga teada vaja, asu aga kohe paljundama. Vanast ajast okasteta on tikri ja mustsõstra hübriidsort Josta, mille kohta on arvamusi nii ja naa, rohkem küll naa. Uuematest on olemas tikrisort Spinefree, pidavat olema peaaegu okasteta, varane roosakas ja magus. Nüüd hakkas endalgi huvi tekkima :)

Kadakas ütles ...

Just, peitõieline kuslapuu oli mu üks esimesi põõsaoste Eesti aias - istutasin ta pargialale, kus pisikesed lapsed omapäi ei konda. Kuid paari meetri kaugusele majast ei julge istutada, sest ta hakkab kole ruttu ja ohtralt "saaki" kandma. Ma veel kaalun ka Ginnala vahert, kuna see selline kiirekasvuline ja otseselt teiste puude alla istutuskoht ei jääks, lihtsalt päikest on vaid hommikul.

Müürid olid esimesed asjad, mis talvel lume alt paistsind ja mu südame võitsid. Õnneks neid müürikive toodetakse veel praegugi, nii saan nurga ka spetsiaalsete nurgakividega korda teha - praegu see logiseb ja on liiga püsti, sest pole õigeid nurgakive kasutatud.

Tikker Josta ei ole, sest õied on kollased ja lehed päris tikri lehe moodi, kuigi põõsas on kõrge küll. Paljundamisega vist ootan veidi, sest õite järgi ei tundu eriti saagikas olema, samas ega tea - asi võib olla ka selles, et tahab rohkem päikest ja aluselist pinnast - tuhatamist jne.

Tänu Fenestra soovituse eest - kui suvel välimised raamid värvime, siis otsin seda.

Milda ütles ...

Oo, mônusat avastamist ha kirjutamist, huvitav kaasa elada ja keda siis okasteta tikker ei huvita:)

Futu ütles ...

Uue kodu rajamisest aimub alati seikluse maitset. Kõik on uus ja põnev ja lugeda on ka põnev. Jõudu ja head majavaimu teile sinna!:) Kas rodod õitsesid? Mis värvi nad on?

Kadakas ütles ...

Enamik rodisid on tavalise lilla värvusega, üks oli valge ja paar tükki ei õitsenud.