Oh, kui hea...

...oli taas üle pika aja näpud mulda pista! Oinasjoe maja ja aed olid sel nädalavahetusel juba täiesti meie päralt! Näpud sain mulda maja nurga juures - ruutmeeter naati taandus salati "Frillice" ees. Naati on üldse palju, aga ehk ongi nii lihtsam - pole mingit eraldi kogumist nagu Eesti aias.

Suurem osa nädalavahetusest kulus siiski uurimisele ja arupidamisele. Otsused, otsused, otsused - majas sees teeme elutoa remondi enne sissekolimist, võib olla ka külalistetoa ja siis ülejäänud toad ühekaupa hiljem. Üle elutoa põranda vudisid rivis köögi suunas esimesed külalised - mustad sipelgad, uhh! Kadakapapa oli muidugi külalislahke ja serveeris neile köögis suhkurt kuurist leitud booraksipõhise kastmega. Teise buffeelaua kattis elutoa põrandale - ikka et külaliste jalavaeva vähendada. Ja kui ma nädalavahetuse reklaamlehti sirvisin, siis jäi silma, et kodutavaari müüv kaubakett reklaamis tervelt seitset erinevat sipelgatõrje toodet samalt tootjalt - sellest võib selgelt välja lugeda, et sipelgatega saab meil veel tegemist olema.

Edasi inventeerisime aias - kuigi kibuvitsad ja sirelid võsutavad mõõdutundetult, siis esikoha pälvib ikkagi enelas, arvatavast kaselehine. Sirelid, mis paiknevad väga järsul kallakul, on oma asukohas ülimalt tänuväärsed kaitstes nõlva erosiooni eest - seega juurevõsud anname neile andeks ja need, kes nõlvapealset ründavad, niidame maha. Kolmandiku kibuvitsu kaevame kohe välja ja ülejäänute osas siis vaatame. Aga see enelas on täiesti käest läinud - mõni hekk on ligi 3m laiuseks paisunud ja asudes tasasel maal ei täida isegi nõlvakindlustuse üllast eesmärki. Fiskarsi labidas on igatahes Eestist toodavate tööriistade nimekirja tipus. Samas paar nõlva vajaksid kindlustuseks uusi põõsaid ja see on juba põnevam teema - plaanid, plaanid, plaanid! Millised oleks hea juurekavaga ja võrdlemisi kiiresti kasvavad põõsad varju-poolvarju alale? Otseselt suuri puid pea kohale ei jääks, aga päikest on seal vaid hommikupoolikul. Esimesena torkas mul endal pähe kontpuu - nt "Elegantissima variegata", aga temagi eelistaks vist pisut rohkem päikest. Või toompihlakas? Paepealsel täispäikeses on ta kahjuks silma paistnud üliaeglase kasvuga, aga äkki happeline pinnas ja poolvari teeksid imet? Mõni kõrgem aroonia nt must "Viking"?

Majast kümmekond meetrit allpool üsna võsas on vana ümmargune betoonist bassein. Esialgset aiaplaani on siinjuures praegu raske hoomata - ei maja eest ega akendest bassein ei paista, sest sirelirivi varjab vaate. Ka ei ole basseini ümber lagedamat tasasemat ala, mistõttu jääb ebaselgeks, kust suunast seda vaadet basseinile oli algselt kavandatud nautida.

Igatahes 2m läbimõõdus bassein sai nii põhjalikult inventeeritud, et see on nüüd tühi. Poolkomposteerunud aines (õunad?) läks tulevasse kurgipeenrasse, kilekotid prügikasti ja paarituvad konnad kuuse alla.

Müürikivid betoonrõnga serval ei istunud kuidagi ja ohutuse mõttes sai needki maha võetud - kuluvad aias mujal ära. Väga lootusrikas pole, aga äkki õnnestub sobivad kaarjaid kive asemele leida. Eks nüüd paistab, kas basseini põhi vett ka peab - põhjas on püsti väike torujupp, mis võis olla vee väljalaskeava. Kuna see torujupike on basseini põhjast paar cm kõrgemal, siis esimeste vihmadega  selgub, kas või kui eduliselt bassein veel vett peab. Veesilma esialgu küll ei tule, aga äkki lõkkekohaks - peab veel uurima, millised need tuletegemiseeskirjad siin on.

Ahjaa, kui me juba siin oleme, siis basseini kõrval vedeleb jupp keraamilist toru, ca 25cm läbimõõdus ja meeter pikk, peaks sellele vist mingi funktsiooni välja nuputama?

Püsikuid olen leidnud 4 liiki, neist kaht on eriti ohtralt. Arusaadav ka - tänuväärne bergeenia teenindab end ju ise, säilitab oma rohelise lehestiku ka suure külmaga ja tagatipuks õitseb ka veel.

 Lisaks õitsevad mõned nartsissid - kui neid õnnestuks paljundada, siis ilmselt oleks tegu liigiga mida võib eduliselt rohus kasvatada.