Puhkus - tõsine töö

Nonii, juba teist päeva olen puhkusel - korraline, 2 nädalat. Tänaseks on kaks päeva puhatud ja ausõna - enam ei jaksa! See nõuab ikka raudset tervist ja eelnevat trenni! Juba nädalavahetusel ehk siis vahetult enne puhkuse algust suutsin näo ja käed korralikult ära kõrvetada. Selge see, kui oled pika talve istunud paksu kivimaja hämaras katusekambris töölaua taga ja omandanud olematu, valgusepuuduses arenenud idu karva jume, ei ole mõistlik kohe hommikul õue päikese kätte ronida ja end sinna unustadagi. Järgmisel päeval oli dilemma, kas tõmmata sukk pähe ja mängida peenra vahel pangaröövlit või jääda esialgu tuppa. Ma valisin muidugi kolmanda variandi - lootuses, et ehk päike kasvuhoones ei võta, tegin suurema istutuspäeva seal - tomatid, paprikad ja paar füüsalit said mulda.

Jajaa, istutusviirus, mis mööda Eestimaad möllab, on ka siia jõudnud - ikka kassetist potti ja potist suuremasse potti ja potist peenrale ja peenralt peenrale ja isegi peenralt potti. Ma mõtlen, et kui see Rohevahetus sel aastal juba meie kanti tuleb, siis võiks sinna asja teha küll. Raske on otsustada, mida ja palju kaasa võtta - et jumala pärast mind minu oma tuustidega koju tagasi ei saadetaks! Esialgu panin potti pajulehist enelat, kuradipuud, monardat, tähkjat liatrist, kukekannust, virgiinia tonditupikut jmt. Eks siis juuni alul Kuusalu külas ole näha, kas kellegi millegi vastu huvi on.

Aed on üldiselt sellises seisus, et ei tea kuhu suunda tormata - lillepeenrad, köögiviljamaa, kasvuhoone, istikute ettekasvatus rõdul - kõigega oleks vaja tegeleda kohe ja praegu. Samas on viimastel päevadel miskit ära tehtud ka - pool köögiviljamaad on ette valmistatud hilisemate istutuste tarbeks, mulda on külvatud porgand, redis, salat, naeris, peet, nuikapsas ja herneid. Herneid tuleks muidugi juurde külvata ja hilist porgandit ka. Sibulad said tipitud juba varem.

Rõdu rohelised read on ka juba hõredamad - muist potitaimedest kolis kasvuhoonesse tomatite külje alla. Ahjah, leidsin sel aastal põneva füüsali seemet - taime kõrguseks lubatakse vaid 30cm ja tõsi taimed juba õitsevad, esimesed viljadki küljes, ise vaevu 20cm kõrged.

Lilli külvasin sel aastal tagasihoidlikult - valge siilikübar, punane ja roosa idamagun, mõõl ja hoopesi heleenium. Neile kõigile on mul peenardes juba kohad kavandatud, seega ei mingeid hetkeemotsioonidest ajendatud külvikarpide laviine sel aastal. Ja kuhu neid kõiki pannagi oleks - lilleaia laiendamine ei tule praegu töö kõrvalt kõne alla.

Natuke õisi ka - krookused.

Võrkiiris, mille olemasolust mul aimugi polnud - ju ma siis sügisel tippsin neid mulda. Aga ma kujutasin ette, et võrkiiriste õied ikka tiba suuremad on - pildil nagu ongi, aga tegelikkuses sihukesed kribud. Priimulad ei oota, mõni õis oli vist lume allgi lahti.

Suureleheline brunnera

Roosa hanerohi, mis minu päikeselises aias eriti roosa ei olegi. Kortermaja põhjaküljel männi varjus, kust ma ta oma aeda tõin, on samast taimest moodustunud uhke beebiroosa väli.

Söödav kuslapuu on ka õisi täis - temast on väga kena, et pikalt õitseb - nii võib küll öökülm mõned õied võtta, aga päris saagita ei jää kunagi. Muide, päike vist võtab ikka kasvuhoones ka. Õnneks oli eile-täna kohati pisut pilvisem ja näolihaseid annab juba liigutada. Aga see-eest oli ka tuulisem ja nüüd on peavalu ning kurk ka haige, lihastest pole mõtet rääkidagi, eks te ise tea. Igatahes mina vajan nüüd puhkusest puhkust ja olen juba täitsa nõus järgmised päevad ja mõned tuhanded kilomeetrid autoistmel veetma. Suuri reisuplaane pole, aga Lõuna - Poola jäi eelmisest kevadest hinge, ka Tshehhi on sealkandis, võib olla Saksamaa, kaugemale igatahes ei lähe.

Ahjah, kui te mõistatasite, et mis rohelised makaronid seal esimesel fotol on, siis see on murulaugupuhmas. Ah et näritud? No kui sa ikka oled esimene söödav roheline kraam aias, siis sind ka ära süüakse, eks ole:) Järgmine ohver las kosub veel - saab koogi suurema!